"Insight": mõni kinnipeetav veedab kartseris üle aasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

2018. aastal arutas Tartu ringkonnakohus endise Viru vangla kinnipeetava Ilja Šmigoli hagi ja tuvastas, et teda hoiti vangla kartseris ebaseaduslikult üle aasta. Uurimise käigus leidis ETV+ uuriv saade "Insight" veel kaheksa kohtuotsust, milles räägitakse pikaajalisest kartsas hoidmisest. Kõik juhtumid leidsid aset Viru vanglas.

Kõlab irooniliselt, ent Šmigoli ise sattus trellide taha julmuse pärast. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et teda süüdistati teiselt inimeselt vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Ta osales inimese grupiviisilises peksmises ja tulistas teda lähedalt õhupüstolist.

Vangla pidi temast tegema seaduskuuleka ühiskonnaliikme. Kui Šmigolile ei meeldinud ohvrite käitumine, haaras ta püstoli. Kui vangivalvuritele ei meeldinud Šmigoli käitumine, saadeti ta kartserisse.

Kohtuasja materjalidest selgub, et 2015. aastal veetis Šmigoli kartseris järjest kõigepealt 52, siis 60 ja seejärel 65 päeva, 2016. aastal 75 päeva, 2016.-2017. aastal aga 392 päeva järjest. Kõik karistused sai ta tööst, täpsemini vangla üldkasutatavate ruumide koristamisest keeldumise eest.

"Kuidas see käis? Tulid valvurid ja käskisid tööle hakata, mina keeldusin, sest mu küünarnukk valutas. Tuli meditsiiniõde, hindas mu tervislikku seisundit. Seejärel otsustas juhtkond mind kartserisse saata. Kuu aja jooksul tehti seda mitu korda, nii et kokkuvõttes anti mulle 52 päeva," meenutab Šmigol.

Milline näeb välja kartser Eesti vanglates? "Meil oli see tavaline kong. Kõik asjad, madrats ja magamistarbed, viidi sealt ära kell kuus hommikul, õhtul kell kaheksa anti tagasi," jutustab Šmigol.

Kartser võib olla tavaline vangikong, ent seda eristab üks asi - kartserirežiimi ajal on kinnipeetav üksi. "Kõige olulisem on, et inimene on isoleeritud ja sotsiaalsetest kontaktidest ilma jäetud," räägib Tartu ülikooli kriminoloogia teadur Anna Markina.

Kartseri ees on kõik võrdsed

Miks määratakse tööst keeldumise eest nii karm karistus? Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Laura Glaase põhjendab seda võrdse kohtlemise põhimõttega. "Ei saa olla nii, et ühele kinnipeetavale ei tehta režiimi rikkumise eest midagi, teist aga karistatakse," ütleb justiitsministeeriumi esindaja, lisades, et kui kinnipeetaval ei ole tervislikke ega muid vastunäidustusi, on ta kohustatud töötama.

Šmigoli ja tema advokaat vaidlustasid mehe pikaajalise kartsas hoidmise kohtus. Esimeses kohtuastmes jäid nad kaotajaks, ent kaks järgmist andsid neile õiguse.

"Ringkonnakohus otsustas, et pikaajaline kartseris hoidmine on seadusvastane," ütles Šmigoli advokaat Danila Lipatov.

Süsteemne lähenemine

Selgus, et Šmigoli juhtum pole ainus. See on süsteem. "Insight" leidis kaheksa kohtuasja, kus on fikseeritud pikaajalised kartsas viibimised. Mõned kinnipeetavad veetsid kartseris vahetpidamata peaaegu kaks aastat. Rekord on 657 päeva. Kõik need juhtumid leidsid aset Viru vanglas. "See pole humaanne," on Markina veendunud.

Justiitsministeeriumi esindajal on teine arvamus. "Tuleb vaadata meie riigikohtu praktikat. Riigikohus on öelnud, et oluline on hinnata kartseris hoidmise režiimi. See tähendab, et igal konkreetsel juhul peab vaatama, kas inimene võis seal teha midagi mõtestatut, kas tal olid sotsiaalsed kontaktid. Vaat, millest me räägime," selgitab Glaase.

Ilja Šmigoli sõnul on kartseris täiesti keelatud suhtlemine kellegagi peale vangla personali. "Kui sa leiad mingi variandi kellegagi suhtlemiseks, siis sind karistatakse."

Ei ravi, vaid sandistab

Danila Lipatov meenutab, et tema klient Ilja kurtis pikaajalise kartsas istumise tagajärjel tekkinud masenduse üle. Muide, Euroopa piinamisvastane komitee märkis juba 2012. aastal, et pikaajaline kartseris hoidmine mõjub inimese tervisele laastavalt. Seda kinnitab ka psühholoog Aleksei Norden, kes väidab, et pikaajaline isolatsioonis olemine võib inimese hulluks ajada.

Ei tohi, aga võib

Lisaks spetsialistidele ja Euroopa komisjonile juhtis probleemile juba 2016. aastal tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise. Oma pöördumises justiitsministeeriumi poole märkis ta, et kartseriga karistatakse isegi ebaoluliste rikkumiste eest, maksimaalses lubatud mahus ja järjest. Õiguskantsleri andmetel viib nimetatud praktika selleni, et mõned kinnipeetavad veedavad kartsas terveid kuid, teatud juhtudel isegi üle aasta.

Isegi vangistusseaduses on mustvalgelt kirjas, et kinnipeetavale võib määrata kartseri kuni 45 päevaks. Kuidas on siis võimalik, et kinnipeetavad veedavad üksinduses üle aasta? Justiitsministeeriumi esindaja Laura Glaase selgitab seda paradoksi nii: "Küsimus on selles, kas inimene on üksinduses või ei, ja millist kahju see tema tervisele tekitab. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohus ütleb, et inimesel peab olema piisavalt võimalusi mõtestatud tegevuseks ja sotsiaalseteks kontaktideks, on vanglates kasutusel kartserikaristuse leevendamise programm. Selle eesmärk on muuta piirangute negatiivne mõju inimesele minimaalseks."

Teisisõnu, vangla ei eita, et hoiab kinnipeetavaid kartseris seaduses sätestatud ajast kauem, ent keskendub võimalusele suhelda spetsialistidega: sotsiaaltöötaja, psühholoogi, tugispetsialisti ja vaimulikuga. Pikad kartsasviibimise ajad tekivad karistuste liitmise tagajärjel. Kui keeldud tööst mitte üks, vaid kaks korda, määratakse kartser mitte 45 päevaks, vaid kauemaks.

Šmigoli väitel on praktikas psühholoogi või sotsiaaltöötajaga võimalik suhelda kord nädalas, kui kinnipeetav ise selleks soovi avaldab. "Viimasel ajal ma suhtlesin sotsiaaltöötajaga. Ent oli aeg, mil ma üldse kellegagi ei suhelnud," räägib Šmigoli.

Oska hinnata iga sekundit

Peale üksikvangistuses hoidmise piiratakse kartseris ka mistahes kontakte välismaailmaga, sealhulgas "vabasse maailma" helistamist. Šmigoli räägib, et vanglas oleku ajal oli talle kõige olulisem võimalus oma perega suhelda. Kartseris oli seda päris keeruline teha. "Koju helistamiseks on kümme minutit. Ajaarvestus algab, kui tõstad toru hargilt. Mul juhtus mitu korda nii: helistad, aga keegi ei võta toru, ja ongi mu kümme minutit läinud," meenutab Šmigoli.

On see siis tõhus?

Kõige suurem küsimus on nende meetmete tõhusus. Kriminoloog Markina on veendunud, et inimest need paremaks ei muuda. Ilmekas näide on Šmigoli, kes istus kartsas kokku üle tuhande päeva, ent üldisi reegleid järgima ei hakanudki. "Ilja puhul olid need meetodid ebaefektiivsed," on Danila Lipatov veendunud. Kriminoloog Markina loodab, et riik teeb sellest omad järeldused ega rakenda enam kinnipeetavate suhtes pikaajalist kartserikaristust. "Mina suhtun meie süsteemi siiski optimistlikult. Usun, et riigikohtu otsusel on oma mõju. Tulevikus ei istuta kartseris 362 päeva järjest," loodab teadur.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: