Iraani president Hassan Rouhani kinnitas eile, et uus naftaväli võib suurendada riigi kinnitust leidnud naftavarusid kolmandiku võrra ajal, mil Iraanil on USA sanktsioonide tõttu raskusi nafta müümisega.

"Iraani rahva vaenlaste kiuste on neil päevil, mil nad on pannud Iraani naftamüügile sanktsioonid ja surunud meie rahvast alla, meie kallid töölised ja insenerid leidnud 53 miljardit barrelit naftat tohutu suurel naftaväljal," kuulutas president.

Esmaspäeval teatas Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh, et uus naftaväli suurendab riigi hinnangulisi toornaftavarusid siiski vaid 22,2 miljardi barreli võrra, millest tehnoloogiliste piirangute tõttu on võimalik kasutada vaid kümnendikku. Nafta maailmaturu hindu see leid kuigivõrd ei mõjuta.

"Pealtnäha võib see suur number näida, aga selles leiukohas tegelikult sellist uut võimsust võib-olla on rohkem kui poole vähem ehk mainiti ligi 53 miljardit uuest leiukohast, aga reaalselt uut sellist mahtu on 22 miljardit. Kui arvestada, et sealt reaalselt kätte saab 10 protsenti, siis need numbrid on 2,2 miljardit barrelit. Üldise turu taustal ei ole sel palju mõju," märkis Luminor panga peaökonomist Tõnu Palm.

Küll võib leid kindlustada poliitiliselt Iraani praegust režiimi.

"Juhul, kui see uudis tõele vastab, siis see tugevdab praeguse režiimi just selle äärmuslikuma poole positsioone Iraani riigis majanduses selle pärast, et nafta annab sellise sõltumatu sissetulekuallika, et sa ei sõltu oma riigi maksumaksjatest," lausus EBS-i professor, Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

Tõnu Palmi sõnul mõjutab nafta maailmaturu hinda praegu eelkõige kildanafta tootmise areng.