Eesti kalastajate seltsi Kunda välijuhi Kasmar Tunderi sõnul on röövpüügis kahtlustatavate vee ääres viibimise põhjendused väga erinevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Küll seeni korjatakse, küll puulehti riisutakse - see jõeäärne maailm on kirju," ütles Tunder. Tema sõnul võivad tabatud röövpüüdjad ka vägivaldseks muutuda.

"Nad reeglina, tundub, hoiavad madalat profiili, aga siin oli paar päeva tagasi situatsioon, kus isik oli selle peale vihane, et ta ei saanud oma kala, mitte selle peale, et ta kinni peeti. Ta tuli füüsiliselt ka mulle peale, sest mina ta kinni pidasin. Ta oli küll vanem härrasmees, aga jah, ka mina sain veidi nuhelda," kirjeldas Tunder.

Vahele jäävad sageli ühed ja samad inimesed. "Tundub, et see käib põlvest põlve. Kui oleme ka keskkonnainspektsiooniga suhelnud, siis nemadki ütlevad, et isal on poeg kaasas ja pojal on sõber kaasas. Ja on näha, et nende investeeringud on ka suured, ei ole nii, et on ainult üks konksuke ja sellega see kala võetakse, vaid nad teevad väga tõsist tööd ja neid on siin seitse-kaheksa-üheksa pead," rääkis Tunder.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et ministeeriumi eesmärk on leida tuleva aasta eelarves lisaraha rikkujatega tegelejatele.

"Keskkonnaametile ja -inspektsioonile oleme ette näinud väikest palgatõusu, just sellele valdkonnale, kes tegeleb füüsiliselt röövpüüdjatega ja nende menetlemisega. Eesmärk on vähegi aidata neid inimesi ja inspektoreid palga poolest järele. Oleme sellega tegelenud ja see kajastub ka eelarves," rääkis minister.

Lõhe ja meriforelli on kõikidel siseveekogudel keelatud püüda kuni 30. novembrini.