See näitaja on aastatega vähenenud, kuid muutus on aeglane - 2015. aastal ei säästnud midagi 35 protsenti vastanutest.

Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42 protsenti), millele järgneb sularaha hoiustamine (28 protsenti). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti inimestest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab vaid neli protsenti.

Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti inimestest, kuid 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala.

Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti (varasemalt 32) vastanutest.

Olukorda, kus inimese jooksvad sissetulekud ei kata tema kulusid, on viimase 12 kuu jooksul ette tulnud pea kolmandikul (31 protsenti).

Ligi pooled ehk 48 protsenti inimestest on pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama. Vaid 21 protsenti oli kindel või täiesti kindel, et pensionipõlveks on rahaasjad hästi planeeritud, kuid 14 protsendil polnud sellist plaani olemaski.

63 protsenti uuringus osalejatest ütles, et peab arvestust oma kulude ja tulude üle – varem seda uuritud ei ole.

Turu-uuringute AS viis juunis läbi uuringu, et kaardistada Eesti inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine rahaasjades ning nende muutused võrreldes varasemate  (2010, 2012, 2015) sarnaste uuringute tulemustega ja suurimad probleemkohad. Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi algatusel. Uuringu aluseks oli Majanduskoostöö ja Arenguorganisatsiooni (OECD) koostatud rahvusvaheline küsimustik, mida on täiendatud metoodikaarenduse osas ning Eestit puudutavate küsimustega.