Eesti rändeolukorra üle arutlemist on paslik alustada Hando Runneli laulusõnadega "Ei saa me läbi Lätita, ja Venemaa meelest ei lähe". Viimastel kuudel on korduvalt tulnud teateid Eestis tabatud ebaseaduslikult riigis viibivatest välismaalastest, kes saabusid Lätist. Suur osa neist jõudis Euroopa Liitu (EL) Läti välispiiri kaudu, sest Valgevene ja Venemaa on kasutanud neid inimesi EL-i liikmesriikidele surve avaldamiseks. Schengeni alal saab liikuda üldjuhul sisepiirikontrollita, mistõttu võib välispiiri ebaseaduslikult ületanud inimene liikuda ühest Schengeni riigist teise.

Aasta algusest on oluliselt kasvanud Valgevene korraldatud ränderünne Läti suunas. Läti ametivõimud on tänavu tõkestanud üle 10 000 ebaseadusliku piiriületuskatse. Probleemi ulatusest annab märku Eestis tabatud ligi 200 Lätist saabunud ebaseaduslikult riigis viibivat välismaalast.

Millised on Eesti kui Schengeni alasse kuuluva riigi võimalused rändesurve ja ebaseadusliku rände tõkestamisel?

Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine

Sisepiirikontrolli puudumisega kaasnevate riskide maandamiseks rakendavad Schengeni riigid erinevaid kompensatsioonimeetmeid. Eestis hõlmavad need muu hulgas riskianalüüsil põhinevaid pistelisi politseikontrolle teedel, sadamates ja piiriäärsetel aladel. Suurenenud rändesurve korral saab rohkem tähelepanu suunata naaberriigist lähtuvatele liikumisteedele.

Oluline roll on ka Schengeni infosüsteemil, mis võimaldab liikmesriikidel vahetada teavet isikute kohta, kellel puudub õigus Schengeni alale siseneda või seal viibida.

Rändesurvele reageerimisel on tähtis ka rahvusvaheline koostöö. Eesti politseinikud osalevad ESTPOL-i ehk välisriikides politsei- ja piirijulgeoleku ülesandeid täitvate Eesti üksuste kaudu Läti abistamisel Valgevene piiril.

Vajadusel ajutise piirikontrolli rakendamine

Tõsise ohu korral avalikule korrale või sisejulgeolekule võivad Schengeni riigid erandkorras taastada sisepiiridel ajutiselt piirikontrolli, näiteks on riigid seda teinud suurenenud ebaseadusliku sisserände või organiseeritud kuritegevuse ohu tõttu.

Seda, kui kiiresti võivad liikmesriigid tajutud rändeohule reageerida, näitas tänavu suvel Ceutas toimunu. Juuli lõpus jõudis Marokost Hispaaniale kuuluvale Ceuta territooriumile ebaseaduslikult üle 70 000 inimese. Itaalia kehtestas seejärel Hispaaniast saabujatele ajutise piirikontrolli, kartes nende edasiliikumist teistesse Schengeni riikidesse.

Kasvanud rändesurve tõttu võib ajutise piirikontrolli taastamine muutuda aktuaalseks ka Eestis. Eesti on varem ajutist piirikontrolli Läti piiril rakendanud kahel korral: 2020. aastal COVID-19 leviku tõkestamiseks ja 2022. aastal Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise paremaks korraldamiseks. Praegu ei ole Eesti ajutist piirikontrolli Läti piiril taastanud, vaid reageerib rändesurvele koostöös Lätiga, sealhulgas toetades Lätit välispiiri kaitsmisel.

Ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tuvastamine ja tagasisaatmine

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on tänavu Lätile üle antud 72 inimest, kes jõudsid Eestisse Valgevene ja Läti kaudu ning kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Lätist saabunud ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmisel on Eesti lähtunud 1995. aastast kehtivast Balti riikide vahelisest lepingust, mille alusel saadetakse nad võimaluse korral tagasi Lätti. Seda ei saa teha automaatselt, sest esmalt tuleb isik tuvastada, hinnata tema võimalikku haavatavust, sh alaealisust, ja selgitada välja tema teekond Eestisse.

Teekonna kindlakstegemine on oluline ka juhul, kui inimene taotleb rahvusvahelist kaitset, sest siis tuleb määrata, milline riik vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, arvestades, millise liikmesriigi kaudu ta EL-i sisenes. Kui kõne alla tuleb inimese väljasaatmine päritolu- või kolmandasse riiki, tuleb järgida väljasaatmise keelu ehk non-refoulement'i põhimõtet, mille kohaselt ei tohi inimest tagasi saata riiki, kus teda võib ähvardada tagakiusamine või muu tõsine oht.

Idapiiri tugevdamine

Eesti idapiiri on järjepidevalt tugevdatud, ehitades välja piiritaristut ja arendades seirevõimekust. Maismaapiiril on valminud suurem osa füüsilisest taristust ning arendatakse seire- ja valvetehnoloogiat. Narva kordon on rekonstrueeritud, et parandada piirilt saadava info töötlemist ja olukorrateadlikkust.

Läti kogemus näitab, et piiritõkkeid võidakse kahjustada või neist muul viisil mööda pääseda, näiteks avastati 2026. aastal Läti-Valgevene piiril, et ebaseaduslikuks piiriületuseks on kasutatud truube ja tunneleid. Seetõttu peab füüsilise piiri tugevdamisega kaasnema tõhus seire ja valmisolek kiiresti reageerida muutuvatele piiriületusviisidele. Eesti idapiiri valvamist toetab ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) kohalolek Eestis, muuhulgas välispiiri seire ja riskianalüüsiga.

Rändesurveks valmistumine

Alates 2026. aasta juunist kohaldatav reform tugevdab ebaseadusliku rände tõkestamist, muu hulgas tehakse välispiiril ühetaoline julgeolekuohu- ja taustakontroll, teatud juhtudel rakendatakse piiril varjupaigamenetlust ja tagasisaatmist.

Reform näeb ette ka erimeetmed kriisiolukordadeks, sealhulgas juhuks, kui kolmas riik kasutab inimesi liikmesriigile rändesurve avaldamiseks. Sellises olukorras saab EL-i õigusaktides sätestatud tingimustel rakendada tavareeglitest erisusi ning kasutada täiendavat operatiivtuge ja rahastust.

Ka Eesti saab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras rakendada erisusi. Lisaks on PPA valmistunud suurenenud rändesurvega toimetulekuks õppuste ja hädaolukorraplaanidega.

Sotsiaalmeedia roll ebaseadusliku rände ennetamisel

Ceuta juhtum on hea näide sotsiaalmeedia rollist rändesurve tekkimisel. Seal levisid üleskutsed Euroopasse jõudmiseks, jagati praktilist infot reisiteekondade kohta ning kutsuti üles ühiseks piiriületuseks. Infot võimendasid omakorda kuritegelikud võrgustikud, kes kasutavad sotsiaalmeediat teenuste reklaamimiseks.

Nii võivad riiklikult korraldatud rändesurve ja organiseeritud smugeldamine teineteist võimendada. Kui smugeldajad kasutavad inimesteni jõudmiseks sotsiaalmeediat, tuleb samu kanaleid kasutada ka ebaseadusliku rände ennetuseks, luues selgitavaid vastukampaaniaid. Näiteks Austria kampaania "Human Smugglers Lie" hoiatab migrante smugeldajate valede ja eksitavate lubaduste eest. Ka Eesti saaks ennetustöös kasutada senisest enam sotsiaalmeediat.

Ennetustöö kõrval on oluline smugeldajad tuvastada ning vastutusele võtta, et seeläbi saata selge sõnum, et ebaseadusliku rände korraldamine ei jää karistamata. Oluline on ka koostöö päritolu- ja transiidiriikidega, kes saavad ebaseaduslikku rännet takistada juba enne EL-i välispiirile jõudmist.

Kokkuvõttes ei piirdu Eesti võimalused ebaseadusliku rände ja võimaliku ränderünde tõkestamiseks ühe meetmega. Tõhus tegutsemine eeldab tugevat välispiiri, kiiret reageerimist ja tihedat koostööd. Mida paremini suudavad Läti ja teised Schengeni riigid kaitsta oma välispiiri, seda väiksem on surve Eestile.

Samal ajal peab Eesti olema valmis selleks, et rändesurve võib kanduda siiagi. Seejuures ei tohi unustada, et iga sisserändaja, ka ebaseaduslik sisserändaja, on inimene, kelle olukorda tuleb hinnata individuaalselt.