"Nagu on avalikest allikatest läbi käinud, on kõik Ukrainat toetavad ettevõtted ühel või teisel viisil Vene Föderatsiooni huviorbiidis, kes püüab seda tegevust võimaluste piires mõjutada ja takistada," ütles Koidumäe.

Pärast Milremi süütamist on liit koostöös riigi julgeolekuasutustega andnud ettevõtetele juhiseid, kuidas teha oma riskimaandamisplaane. "Kindlasti hoiame oma ettevõtteid kursis, kui võimalikud riskitasemed peaksid eskaleeruma," rõhutas Koidumäe.

Ta märkis, et kõige suurem abi riigi poolt on informatsiooni jagamine, mis tagab, et kaitsetöösturitel on hea olukorrateadlikkus.

Mitmete kaitsetööstuse ettevõtete aadressid ja asukohad on internetist vabalt leitavad. Äriregistrist on ka tuvastatav, kes on ettevõtte omanikud. Kaitsetööstuse liit tegi ettepaneku teatud andmeid julgeolekukeskkonda arvestades piirata.

Kaitsetööstuse liidule ei ole teada, et enne Milremi süütamist oleks veel mõne ettevõtte vastu sarnane rünnak toimunud. "Võib-olla on olnud mingeid väärtegusid või muud sarnast, aga Milremi kaasusega paralleelseid sündmusi meile teada ei ole," sõnas Koidumäe.

Koidumäe sõnul olenevad turvameetmed riigi poolt antud informatsioonist.

"Riigi julgeolekuasutustel on olukorrateadlikkusest kõige parem pilt ning ka meiega on jagatud informatsiooni selle kohta, kus meie ettevõtted asuvad ja millised neist toodavad kriitilisemaid süsteeme. Siis saab politsei kindlasti teha selles suunas oma jätkutegevusi," lisas ta.

Asjad, mida ettevõtjad ise kaitseks teha saavad, puudutavad füüsilist julgeolekut – välisperimeetrit ning sissepääsukorda.

Samas võivad ohus olla ka arendajad ise, mitte ainult hooned.

"Start-up'ide puhul ollaksegi tihti fokusseeritud just tootearendusele, aga meie roll on olnud neid võimalikest ohtudest ja riskidest informeerida. Siis oskavad nad oma julgeolekule rohkem tähelepanu pöörata, alustades küberjulgeolekust. See puudutab kõike, alates andmete liigutamisest kuni füüsilise julgeolekuni välja," ütles Koidumäe.