Tähtajaks tehtud töö ja edukas sisseelamine: HTM maksab tulemuspalka 300-7700 eurot

Haridus- ja teadusministeerium on asunud juba aastakokkuvõtteid tegema ning määranud suuremale osale ligi kahesajast töötajast lõppeva aasta tegevuste eest tulemuspalga kokku enam kui 250 000 euro väärtuses. Suurim üksikpreemia on üle 7700 euro ning tunnustamist leiti eri põhjustel, nii töö õigeaegse tegemise kui hea sisseelamise eest oma valdkonda.
Kõige suurem tulemuspalk on määratud üldharidusosakonna juhatajale Mihkel Rebasele – 7752 eurot tulemusliku ja kvaliteetse teenistusülesannete täitmise eest 2019. aastal. Keskmisest kõrgema tulemuspalga – 4000 eurot – teenis välja kantsler Mart Laidmets, samuti kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kes lisaks tulemuslikule ja kvaliteetsele töötamisele täitis ülesandeid ka tähtaegselt. 3000-eurose tulemustasu vääriliseks on minister Mailis Reps pidanud ka üht oma nõunikku, taaskord tööülesannete tulemusliku, kvaliteetse ja tähtaegse täitmise eest.
Kõige väiksem tulemuspalk on 300 eurot, mille pälvisid üks õigusnõunik lepinguid puudutava põhjaliku ja sisuka õigusanalüüsi koostamise eest suvel lühikese aja jooksul; jurist panuse eest kõrgharidusvaldkonna järelevalvemenetlustesse; finantsarvestuse ekspert, kes viitas puudustele finants- ja varaarvestuses ning osales olukorra parandamises ja teine finantsarvestuse ekspert, kes oli "tavapärasest edukam toetuste andmise tingimuste maksetaotluste koostamise, vormistamise ja menetlemise tagamises".
Tulemuspalga saajate seas on alla tuhande lisaeuro teenijaid siiski suhteliselt vähe. Enamiku osakonnajuhataja tasemest allpool asuvate töötajate tulemuspalk jäi 1000 ja 2000 euro vahele.
Ohtralt näikse haridusministeeriumis väärtustatavat tööülesannete tähtaegset või õigeaegset täitmist, selgub ministeeriumi tulemuspalga käskkirjades toodud põhjendustest, miks üks või teine töötaja preemiat väärib. Lisaks ülesannetele, mida ametinimetuse põhjal võikski pidada ametniku lepingujärgseteks tööülesanneteks, on preemiapõhjendustes ära toodud, et neid ülesandeid on täidetud hästi või väga hästi, kohati suurepäraselt. Näiteks leiab ühe välishindamisosakonna ametniku nime tagant, et ta on täitnud tööülesandeid ülikiirelt, korrektselt ja kindlakäeliselt, preemia suurus 1950 eurot. Autojuht pälvis tulemuspalga 1150 eurot tööülesannete eeskujuliku täitmise eest.
Kommunikatsiooniosakonna töötajad on 1500-eurose tulemuspalga välja teeninud sellega, et tunnevad meediavaldkonda suurepäraselt, tajuvad hästi valitsuskommunikatsiooni ja oskavad strateegiliselt mõelda, samuti on üks neist viinud sotsiaalmeediatöö ehk ministeeriumi tegemiste kajastamise Facebookis, Youtube'is ja Twitteris valitsussektori absoluutsesse tippu.
Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles ERR-ile, et tulemuspalga maksmine on ministeeriumides aastatepikkune praktika ning see, mille eest tulemuspalka maksta, on otsese juhi otsustada. "Aastal 2014 läks haridusministeerium üle tulemusjuhtimise süsteemile. Palk ongi alla keskmise ministeeriumites ja umbes pool kuupalga fondi makstakse tulemustasudena välja," ütles Laidmets.
Töö tegemist tähtajaks Laidmets kõige paremaks tulemuspalga määramise põhjenduseks ei pidanud. "Aga siin võib rolli mängida see, kui esialgsega võrreldes on töö sisu muutunud ja töötaja on pidanud tulemuse saavutamiseks muid lahendusi leidma ning on tulnud lisapingutus teha. Siis on see õigustatud. Aga muul juhul peaks see olema muidugi palga sees," kommenteeris Laidmest.
Tulemuspalgata ei jäetud ka hiljuti osakonda või valdkonda vahetanud inimesi, neile määrati 500-850 euro suurune lisatasu sujuva, kiire või tulemusliku sisseelamise eest osakonna või valdkonna töösse.
"Vahel, kui inimene on uus tulnud ja selge on see, et algul inimene kõike ei tea nii täpselt ja kui ta väga kiiresti on end kurssi viinud ja töösse panustanud, siis on see vahel ka õigustatud. Aga muidugi tavaliselt on tulemuspalk selle eest, et on tulemused saavutatud," selgitas Laidmets eelnimetatud põhjendust.
Tulemuspalga käskkirjade seast ei leidnud ERR üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantslerit Kristi Vinter-Nemvaltsit, kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantslerit Robert Lippinit ning planeerimise ja halduse asekantslerit Pärt-Eo Rannapit, kes kõik asusid ametisse tänavu suvel. Nendele tulemuspalga mittemaksmist põhjendaski Laidmets sellega, et nad asusid tööle poole aasta pealt.
Tulemuspalga saajaid on seekord haridusministeeriumis üle 150 ning selleks kuluv summa eelarvesse juba algselt planeeritud.