Maapiirkondades on puudu mõnisada arsti. Ka nendes kohtades, kus ametlikult on kõik töökohad täidetud, ei pruugi tegelikult töökäsi jaguda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Isegi kui mingi teenus kuskil on, siis see tähendab sageli, et seal on ikkagi väga palju täitmata töökohti," rääkis Sütt.

Süti sõnul on üks võimalikke lahendusi lähtetoetuste suurendamine, kuid ka sellest ei piisa. Vaja on ministeeriumite koostööd.

"Kui me oleme üritanud läbirääkimistelaua taha saada ka regionaalministrit, kui me kollektiivlepingu läbirääkimisi oleme pidanud, siis ei ole riik seda vajalikuks pidanud. Järgmisel aastal me alustame uuesti läbirääkimistega, sest vajadus on tegelikult ilmnenud ja kõigile selge," selgitas Sütt.

Sotsiaalminister Tanel Kiik, kes üldkogul arstidele tervishoiusüsteemi järgmise kolme aasta tähtsamaid muudatusi tutvustas, on Sütiga ühel meelel.

"Eesti riigihaldusminister on teatavasti endine sotsiaalminister, nii et loomulikult me oleme rääkinud temaga sotsiaalteemasid, sotsiaalkaitseküsimusi ja kahtlemata on ta väga selgelt ühel lainel meiega. Ka seekord suuname justnimelt arstide kättesaadavusse ja palgarahasse väga suure osa haigekassa lisaeelarvest ja loomulikult tuleb seda teha ka järgmistel aastatel," rääkis Kiik.

Viimastel aastatel on arstide töötingimused ja palk Eestis paranenud ja seetõttu on vähenenud ka väljaränne. Uue kollektiivlepinguga tahavad arstid aga parandada veel nii mõnedki murekohad.

"Kindlasti peaks suurenema üldarsti ja eriarsti palgavahe. Sellega on meie kolleegid ka kõik nõus olnud. Teine asi on see, et meil on ka väga palju noori kolleege, kes töötavad abiarstidena ja kelle töötasu pole üldse kokku lepitud - see on ka kindlasti asi, mis peab uude kollektiivlepingusse saama meie poolt," ütles Sütt.

Kiik: patsiendikindlustus toob tervishoidu uue ajastu

Sotsiaalminister Tanel Kiik andis laupäeval Eesti arstide liidu üldkogul ülevaate valitsuse plaanidest ja kavandatavatest muudatustest tervishoius tuleval kolmel aastal. Üks muudatus on ministri sõnul uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomine.

Üldkogul peetud kõnes rõhutas Kiik vajadust seada kõigi kavandatavate arenduste keskmesse inimene.

Ministri sõnul on lähiaastatel valmimas enamus rajatavaid tervisekeskusi, kus perearstid koos õdede, ämmaemandate ja teiste spetsialistidega suudavad lahendada olulise osa terviseprobleemidest. Kiige sõnul perearstide koostöö eriarstidega paraneb ja perearstidel on üha laiemad võimalused pidada eriarstidega nõu läbi e-konsultatsiooni.

Olulise muutuse tervishoidu peaks ministri sõnul tooma tervishoiu digilahenduste jätkuv arendamine, et need vastaksid senisest paremini nii patsientide kui arstide ootustele. "Digiregistratuur on praeguseks käivitunud ja järgmises etapis on kavas uuendada patsiendiportaali, et see inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Samuti on töös arendused kogutud geeniandmete toomiseks igapäevameditsiini, et võimaldada personaalset geeniandmetel põhinevat ennetustööd ning et arst saaks võtta geeniandmeid arvesse ka ravi ja ravimite määramisel," lisas Kiik.

Täiesti uue ajastu toob ministri hinnangul tervishoidu uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomine, mis on valitsuse töörühmas arutelul. "Ohutuma tervishoiusüsteemi eeldus on läbipaistva ja mittesüüdistava kultuuri loomine ning selleks vajame patsientidele välditava kahju õiglase hüvitamise süsteemi. Seeläbi saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ja süsteem toetab kvaliteetsemat ja ohutumat ravi," ütles minister Tanel Kiik.

Tervishoius on ministri sõnul jätkuvalt üheks teravamaks probleemiks tervishoiutöötajate puudus. "Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on kavas suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et see viia vastavusse süsteemi vajadusetega ning kaasajastada lähtetoetuste süsteemi, et tagada arstiabi kättesaadavus ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Regionaalne tervishoiutöötajate kättesaadavus on oluline ülesanne, mille nimel peame ühiselt veelgi rohkem pingutama," ütles ta.