Muu hulgas selgub ülevaatest, et Eestis on erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade tervises ühed suuremad EL-is, edastas sotsiaalministeerium.

Kuigi Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud, püsivad suured erinevused nii soo, haridustaseme kui piirkondade lõikes. Näiteks elavad naised Eestis üheksa aastat kauem kui mehed (EL-is keskmiselt 5,2 aastat). Näiteks Tartumaa inimesed elavad aga 4,5 aastat kauem kui Ida-Virumaa inimesed.

Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal Eestis üks Euroopa madalamaid.

"Kui üldiselt oleme Euroopa keskmistele jõudsalt lähemale liikunud, siis ühes asjas, kus me endiselt oleme Euroopa kõige probleemsem maa, on inimeste omahinnangu erinevus sõltuvalt sissetulekust," ütles mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.

Vaesematest inimestest vaid kolmandik peab oma tervist heaks, samas kui kõige jõukamatest on samal arvamusel kolmveerand. Jüristo sõnul on vaesematel inimestel rohkem terviseprobleeme, samas vähem võimalusi nendega tegeleda, teisalt takistab kehv tervis teenimast paremat sissetulekut ja jõudmast üldse elus edasi.

"Siin on suured regionaalsed erinevused jõukamate, vaesemate maakondade, klassikaline näide on Läänemaa ja Kagu-Eesti erinevus tervena elatud aastates, mis meeste puhul võib ulatuda kuni inimpõlveni 20 aastani," tõi Jüristo näiteks.

Ligi pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud riskikäitumisest, EL-is keskmiselt 39 protsenti. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud peamistest riskiteguritest – alkoholi- ja tubakatarbimisest, tasakaalustamata toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest.

Eestis kulutakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt (2884 eurot). Seejuures tasuvad Eesti inimesed omaosalusena tervishoius 23,6 protsenti kogukuludest, EL-is keskmiselt on omaosalus 15,8 protsenti. Samuti on Eestis ravikindlustusega püsivalt katmata suur osa elanikkonnast, samas kui enamikus ELi riikides on ravikindlustus universaalne, selgub ülevaatest.

Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et Eesti on suhteliselt madalate tervishoiukuludega saavutanud võrdlemisi häid tervisetulemusi: mitmed tervisnäitajad on paranenud ja oodatav eluiga tõusnud enam kui üheski teises EL-i riigis.

"Kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sestap, möönis Kiik, tuleb paremate tervisenäitajate saavutamiseks tegele ebavõrdsuse probleemiga: "Selleks, et inimeste keskmine oodatav eluiga võiks kasvada, peame keskenduma eelkõige just haavatavamatele sihtrühmadele ja aitama järele neid, kes on kehvemas olukorras."

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on OECD-ga koostöös tehtud terviseprofiilid komisjonile väärtuslik andmete, oskusteabe ja parimate tavade allikas, mis loodetavasti aitavad kaasa nii riikliku poliitika kujundamisele kui koostööle Euroopa Liidu tasandil.

"Kogu Euroopas hinnatakse üheks suuremaks ohuks rahvatervisele vaktsiinikõhklust. Samuti on jätkuvalt kõikjal probleemiks tervishoiuteenuste kättesaadavus," ütles Kasemets. Ta osutas, et kogu EL-is on paljulubavaid näiteid tervishoiutöötajate ülesannete muutumisest, eelkõige seoses õdede ja proviisorite rolli suurendamisega.

"Samuti pakuvad digilahendused võimalusi tervise edendamiseks, kui digiüleminekus ei jäeta kõrvale neid, kellel ligipääs tehnoloogiale või digikirjaoskus väiksem. Paljud neist probleemidest on aktuaalsed ka meil Eestis."

Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Enda tervist hindab heaks 53 protsenti inimestest, EL-is keskmiselt 65 protsenti. Inimeste enda tunnetatud katmata ravivajadus on Eestis suurim. 11,8 protsenti Eesti inimestest leiab, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata, Euroopas keskmiselt 1,7 protsenti. Selle peamise põhjusena nimetatakse pikki ravijärjekordi.

Eesti terviseprofiil valmis Euroopa Komisjoni, OECD ning Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse algatuse "Terviseolukorrast Euroopa Liidus" raames. Algatuse eesmärk on muuta tervisesüsteemide ülevaated, valdkondlikud ekspertteadmised ja parimad praktikad hõlpsalt kättesaadavaks, et aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.