Haapsalu plaanib perearste stardirahaga linna meelitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maapiirkondades napib perearste.
Maapiirkondades napib perearste. Autor/allikas: creative commons

Haapsalu linnapea Urmas Sukles peab linnavolikogus tehtud ettepanekut toetada Haapsalu uut nimistuga tööd alustavat perearsti stardirahaga positiivseks algatuseks ega välista ka seda, et tohtrile elukoht tagada. Terviseameti andmetel ei ole niisugused motivatsioonipaketid kuigi levinud praktika, kuid arstide nappuse leevendamiseks võib neist abi olla.

Haapsalu linnavolikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni liikmed Helle Saarsoo, Peeter Vikman ja Merle Mäesalu tegid Lääne Elu teatel ettepaneku toetada Haapsalu uut nimistuga tööd alustavat perearsti 25 000 euroga ja lisada see summa linna 2020. aasta eelarvesse.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles ERR-ile, et ta suhtub ettepanekusse loominguliselt ning on kohtunud perearstidega ja suhelnud terviseametiga.

"Igal juhul võib selline algatus olla positiivne," sõnas ta.

Küsimus pole Suklese sõnul rahas, vaid selles, kuidas see summa, olgu selleks siis 25 000 eurot või rohkem või vähem, töötama panna, nii et perearst tõepoolest linna tööle tuleks - perearstidest on ju puudus kõikjal Eestis. Ehkki linnapea sõnul on elanike tervishoiuga kindlustamine põhiliselt riigi ülesanne, võib ka omavalitsus appi tulla.

"Nii et arvan, et see algatus, mida hakkame läbi töötama, võib loodetavasti isegi töötada. Ja lisaks töötab see, et Haapsalu elukeskkond on üks paremaid Eestis ja kui veel suudaksime perearstidele ka elamispinda pakkuda, siis oleks juba päris normaalne pakett koos," ütles ta ja lisas, et arstile elamispinna andmise suunas töötab linn samuti.

Haapsalu perearstikriis teravnes tänavuse aasta algusest, kui ühe pensionile jäänud perearsti patsiente hakkas ravima perearst Madis Tiigi juhitav Terviseagentuur, mis pakub võimalust pöörduda pereõe juurde või tõsisema häda puhul videosilla kaudu Paides töötava arstiga nõu pidada. Korra nädalas käib kohapeal ka perearst Tiik.

Terviseagentuuriga on terviseamet sõlminud lepingu pooleks aastaks ning Sukles ütles, et kuigi seni on ta videokonsultatsioonide kohta ainult kriitikat lugenud, siis lähemalt vaadates ei ole see lahendus üdini negatiivne ja tuleb ajutise võimalusena kõne alla küll.

Millal võiks uue perearsti Haapsallu meelitamise motivatsioonipakett paika saada, ei osanud Sukles veel täpselt öelda. Kõigepealt tahab linn välja töötada, mida selle rahaga teha saab ning kellele ja kuidas seda antakse.

"See, et anda perearstile 25 000 eurot sularahas kätte, ei ole just kõige mõistlikum. Kui seda üksikisikule anda, võtab riik ju sellest pool ära. Aga see algatus on hea ja arvan, et teeme sellest päris toreda tulemi," lausus Sukles.

Perearstide motivatsioonipaketid ei ole väga levinud

Terviseameti andmetel on perearstidele toetust pakkuvad omavalitsused pigem erandlikud ja tegu ei ole levinud praktikaga.

Üks selliseid valdu, kus toetused on kehtestatud, on Tapa. Sealne vallavolikogu otsustas möödunud aastal hakata toetama nii seal juba tegutsevaid kui ka alles alustavaid perearste.

Tööd alustavale perearstile makstakse Tapal ühekordset toetust 5000 eurot, igal aastal saab perearst tegevuskulude katmiseks kuni 1000 eurot ning kui välisriigist tuleb Tapale tööle üldarst, makstakse tallegi ühekordset toetust kuni 1000 eurot.

Hüvitised on ette nähtud arsti keeleõppe ja elamispinnaga seotud kulude jaoks, kuid esitada tuleb ka kuludokumendid. Samuti tagatakse vajadusel elamispind.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles, et omavalitsustel ei ole otsest kohustust perearstidele motivatsioonipakette kehtestada, kuid perearsti nimistu atraktiivsuse tõstmisel on nende roll kindlasti olemas ja see võib teatud juhtudel ka perearsti jaoks otsustavaks saada.

"Sarnaselt potentsiaalsete tööandjate meelitamisele on nii omavalitsuste atraktiivsus, võimalused kui ka motivatsioon perearstinduse osas lahendusi leida erinev," tõdes ta.

TÜ koolitab varasemast rohkem perearste

Peremeditsiini residentuurikohtade riiklik tellimus on viimastel aastatel suurenenud: kui 2015. aastal oli neid kohti 25, siis 2018. aastal 30 ja mullu 35.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja peremeditsiini residentuuri üldjuhendaja Ruth Kalda ütles, et tema hinnangul ei pea lähiajal vastuvõtuarvu isegi väga palju suurendama - olulisem on see, et enamik neist, keda vastu võetakse, residentuuri ka lõpetaks.

"Lõpetamised lükkuvad väga sageli edasi pere loomise tõttu ning vahel ka haigestumise tõttu, aga osalise koormusega residentuuri lubamine võiks tähendada ka seda, et pereelu ja õpinguid õnnestub paremini ühildada," sõnas ta.

Peremeditsiini residentuuri lõpetas eelmisel õppaastal 15 arsti, aasta varem oli neid 14. Samal ajal katkestas peremeditsiini õpingud eelmisel õppeaastal neli inimest ja kahel varasemal aastal oli katkestajaid aastas kuus. 

Ehkki see eriala äratab järjest enam huvi, aitaks Kalda sõnul seda veelgi süvendada, kui peremeditsiiniga puututaks õpingute ajal kokku senisest enami.

"Hetkel on meil lühike peremeditsiini kursus üliõpilastele teisel aastal ja ka viiendal aastal. Praktika-aastal viibivad üliõpilased perearstikeskustes kaheksa nädalat ja väga paljud ütlevad, et just see kaheksa nädalat on kallutanud nende valiku perearsti elukutse suunas," ütles peremeditsiini professor.

Eestis ei ole tema hinnangul praegu probleem niivõrd selles, et perearste oleks arvuliselt vähe ja et neid oleks liiga vähe koolitatud, vaid selles, et eelistatakse töötada suuremates linnades, aga mitte seal, kus perearstidest enim puudus on: Valgamaal, Võrumaal, Virumaal ja saartel.

"See aga ei ole mitte niivõrd koolituse küsimus, kuivõrd regionaalpoliitiline küsimus, küsimus motivatsiooni mehhanismides ja tugivõrgustikes," tõdes Kalda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: