"Kohustuslik ümberpaigutamine ei leevendanud Kreeka ja Itaalia koormust põgenike vastuvõtmisel. Kava kehtivusperioodil 2015. aasta märtsist kuni 2017. aasta septembrini moodustasid ümberpaigutatud rändajad vaid 4 protsenti kõigist varjupaigataotlejatest Itaalias ja 22 protsenti Kreekas," tõdeti kontrollikoja koostatud raporti kokkuvõttes.

Samast selgus, et kui eesmärk oli ümber paigutada 160 000 põgenikku, siis liikmesriigid võtsid kohustuse ümber paigutada 98 256 põgenikku ning reaalselt paigutati ümber 34 705 põgenikku, kes asusid 22 liikmesriiki ja kolme assotsieerunud riiki - Liechtensteini, Norrasse ja Šveitsi. Ühendkuningriik ja Taani kasutasid aluslepingutest tulenevat õigust skeemis mitte osaleda ning Ungari ja Poola ei paigutanud ümber ühtegi rändajat.

Eestisse saabus ümberpaigutamise kava alusel 147 rändajat ning lisaks ümberasustamise skeemi alusel 59 inimest.

Ümberpaigutamine ebaõnnestus peamiselt seetõttu, et potentsiaalselt tingimustele vastavaid kandidaate registreeriti väga vähe. Juba registreeritud kandidaatide ümberpaigutamise ebaõnnestumise kaks peamist põhjust olid puudulik julgeolekukontroll ja põgenemine. Ka rändajad ise olid korralise ümberpaigutamise osas ebakindlad ja paljud eelistasid ebaseaduslikku niiöelda "iseenda ümberpaigutamist", sest ümberpaigutamiseks lubatud kohti oli vähe ning liikmesriikide poolt kohtade lubamise ja üleandmiste tegemise tempo oli aeglane, tõdes kontrollikoda.

Samas märgiti ka, et paljud rändajad lõpuks lahkusid riigist, kuhu nad olid algselt ümber paigutatud. Kõige rohkem lahkuti Leedust, Slovakkiast, Portugalist ja Eestist. Eestist on lahkunud 90 inimest ehk ehk 44 protsenti ümberpaigutatutest.

Raportis tõdetakse ka, et aluseta Euroopa Liitu tulnute tagasisaatmiste arv on väike, kuna viimastel aastatel on EL-ist päritoluriiki tagasi pöördunud keskmiselt 200 000 inimest aastas, samas kui lahkumiskorralduse saanud rändajaid on suurusjärgus 500 000 aastas.

Peapõhjused, miks lahkumiskorralduse saanud rändajate tegelik tagasisaatmismäär oli väike on, et negatiivse varjupaigaotsuse saanud põgenevad kuuekuuse kinnipidamisaja lõppedes, väljasaatmiseelsetes kinnipidamiskeskustes on liiga vähe kohti ja osa kolmandaid riike ei tee oma kodanike tuvastamisel ja tagasivõtmisel koostööd.

Samas leiti ka, et vastuvõtukeskuste töö vajab parandamist, seda eriti Kreekas.

Aastatel 2015-2017 saabus Euroopa Liitu umbes 1,5 miljonit sisserändajat. Rändajate vastuvõtmise koormust kandsid kõige rohkem Kreeka ja Itaalia. Koormuse vähendamiseks algatas Euroopa Komisjon esmakordselt kohustusliku põgenike ümberpaigutamise kava, et rahvusvahelist kaitset vajavad põgenikud ümber paigutada teistesse EL-i liikmesriikidesse.