EL-i siseministrid püüavad murda patiseisu asüülireeglite muutmiseks ({{commentsTotal}})

Migrantide telgid Pariisis.
Migrantide telgid Pariisis. Autor/allikas: Yann Bohac/SIPA/Scanpix

Euroopa Liidu siseministrid üritavad teisipäeval murda kaks aastat kestnud patiseisu bloki asüülireeglite muutmiseks.

Kohtumisel arutatakse Bulgaaria uusi ettepanekuid sellest, kuidas ületada erimeelsused enne 28.-29. juunini Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu.

Tippkohtumisega sisuliselt lõpeb Bulgaaria eesistumine ning see langeb umbes samale ajale, kui ilma paranemise tõttu oodatakse migrantide Euroopasse sissevoolu suurenemist.

Rändeolukorra pärast pahased itaallased hääletasid võimule populistliku valitsuse, mis on reformiettepanekud maha laitnud, sest selle hinnangul jääb 2015. aastal tipnenud migrantide sissevoolu koorem jätkuvalt Vahemeremaade kanda.

EL-i liidrid ütlesid detsembris, et niinimetatud Dublini regulatsiooni tuleb reformida hiljemalt juuni lõpuks. Reformi eesmärk on kehtestada alaline mehhanism, mis lubaks riikidel tegutseda järgmises rändekriisis.

Dublini määruse alusel peavad põgenikud taotlema rahvusvahelist kaitset esimeses EL-i riigis, mille pinnale nad astuvad. Peamised sisenemispunktid on Itaalia, Kreeka ja Hispaania.

AFP-ni jõudnud dokumentides ärgitab Bulgaaria "leevendama rinderiikide koormat" ning piirama nende varjupaigataotlejate "teisest liikumist", kes maabuvad ühes EL-i riigis ja reisivad teise.

Bloki idapoolsed riigid peavad tähtsaks teiseste liikumiste peatamist, sest see põhjustas viimastel aastatel Euroopa riikide piiril nii palju kaost, et mõned Schengeni viisavaba ruumi riigid taaskehtestasid piirikontrolli.

Bulgaaria teeb ka ettepaneku kehtestada asüülitaotlejate kohustuslik ümberpaigutamine viimase hädaabinõuna. Seda tahavad Itaalia ja Kreeka, aga näiteks Ungari on sellele vastu. Bulgaaria kavas öeldakse, et ümberpaigutamine kehtiks vaid erandkorras.

Kriisi alguses peaksid rahaline ja muu abi olema saadaval automaatselt.

Bulgaaria kava ütleb ka, et rinderiikidel lasub suurem "vastutus" saabunute registreerimisel. Lisaks tahetakse kiirendada menetlust, millega tehakse kindlaks, millised riigid peavad menetlema varjupaigataotlejaid ja välja saatma neid, kelle taotlus on ilmselgelt põhjendamatu.

Üks diplomaadist allikas ütles, et Bulgaaria kava on hea alguspunkt kompromissile, kuid ilmselt see järgnevatel kuudel erimeelsusi ei lahenda.

Netanyahu hoiatas Merkelit uue põgenikelaine eest

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu hoiatas esmaspäeval Saksa kantslerit Angela Merkelit, et Iraani sekkumine Lähis-Idas võib kaasa tuua uue ulatusliku põgenikevoolu Euroopasse.

Netanyahu sõnul on Iraan suutnud suurendada oma sõjalist kohalolekut sellistes riikides nagu Süüria ja Jeemen seetõttu, et Teheranile kehtestatud sanktsioone leevendati tuumaleppega, millega Iraan lubas peatada oma tuumarikastustegevuse.

Netanyahu ütles Berliinis ühisel pressikonverentsil Merkeliga, et Iraan tahab Süürias ellu viia usukampaaniat.

"See aga süütab uue ususõja, seekord ususõja Süürias ja tagajärjeks võib olla palju, palju rohkem põgenikke ja te teate täpselt, kuhu nad tulevad," sõnas Iisraeli peaminister.

Alates 2015. aastast on Saksamaale saabunud üle miljoni asüülitaotleja ning süürlased moodustavad neist suurima rühma.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: