"Kõige olulisema muudatusena on teadlased kokku leppinud uues massi mõõtühiku definitsioonis. Selle järgi on massi mõõtühik kilogramm edaspidi seotud füüsikalise fundamentaalkonstandi – Plancki konstandiga. Uus definitsioon asendas senise, ligi 110 aastat kasutatu, mille kohaselt oli kilogrammi etaloniks Pariisis säilitatud konkreetne plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud kaaluviht," teatas valitsuse pressiesindaja.

Tegemist on suurima muudatusega rahvusvahelise mõõtühikute süsteem (SI-süsteemi) vastuvõtmisest alates ehk rahvusvahelise meetrikonventsiooni allkirjastamisest 1875. aastal. See teeb kilogrammist viimase SI-süsteemi põhiühiku, mille definitsioon muudetakse etalonipõhisest konstandipõhiseks.

"Uue definitsiooni järgi on kilogramm defineeritud hoopis elektromagnetilise jõu põhimõtete kaudu. Nimelt peab iga metalleset tõstev elektromagnet rakendama tõstetavale esemele jõudu, mis on tema kaaluga vähemalt võrdne või suuremgi.
Piltlikult öeldes – kui seni on kilogrammi kontrollitud traditsioonilise vihtidega kaalu põhimõel, siis uue definitsiooni järgi hakkab sama asi käima eseme tõstmiseks kasutatud elektromagnetilise jõu läbi. Seda võrreldakse omakorda ülitäpselt üle mõõdetud Plancki konstandiga (6,62607015 × 10^-34 m^-2s) ning tulemuseks saabki kilogrammi," edastas Postimees aasta tagasi.

Tavatarbijatele ja laiemale mõõtühikutega kokku puutuvatele kasutajatele uued määratlused mõju ei avalda, märkis valitsuse esindaja.

Muudatuste kasutajateks on elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjad, kellel on tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI ühikutega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine.

Ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle samasisuline Euroopa Liidu direktiiv.