Arupärimise üle andnud fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ütles, et fossiilsete kütustega seotud investeeringud on muutumas rahvusvaheliselt järjest kaheldavamaks ning valitsuse kahenäolise poliitika tõttu võivad Eesti selged majandus- ja energiapoliitilised valikud õigel ajal tegemata jääda.

"Kliimamuutuste pidurdamine, süsinikusaaste vähendamine on järgmise kümnendi suurimad ülesanded, seda nii rahvusvaheliselt kui iga riigi jaoks eraldi võttes. Eestil on praegu võimalus uute tehnoloogiate arendamisel olla eestvedaja, luua võimalused meie tehnoloogiaettevõtetele ja tuua siia tuleviku töökohad," selgitas Pentus-Rosimannus. "See eeldab järjepidevat ja läbimõeldud poliitikat, mitte segaseid signaale valitsusest, kus kord räägitakse kliimaneutraalsusest, siis jälle sadadesse miljonitesse ulatuvast rahasüstist süsinikusaastet kasvatavasse sektorisse."

Arupärimises esitasid opositsiooni saadikud peaministrile üheksa küsimust. Teiste hulgas küsivad nad: "Kas valitsus kaalub riigipoolset osalemist põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamises? Milline on nende investeeringute rahaline maht, rahastuse allikad, tasuvusaeg koos turuhindade ja regulatsioonide eeldustega ning  tootmisseadmete käikuandmise tähtaeg?"

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles partei 25. sünnipäeva galaõhtul peetud kõnes, et jätkuv investeerimine põlevkivisse pole mõistlik ning 600 miljoni euro paigutamine põlevkiviõli rafineerimistehasse ei too Eestile kasu.

Kallase hinnangul võiks riik panustada Ida-Virumaale ümberõppe ja treeningkeskuste rajamisse.

Valitsus arutas viimati septembris variante, kuidas saaks riik toetada Eesti Energia, VKG ja teiste põlevkiviettevõtete kava rajada 600 miljonit eurot maksev põlevkiviõli eelrafineerimise tehas. Otsust toetamise kohta paberile ei pandud, kuid plaan on valitsusele endiselt meelepärane.

Et põlevkiviõli väävlisisladust alla saada, on õlitootjad ehk riigifirma Eesti Energia koos erakapitalile kuuluva VKG ja Kiviõli Keemiatööstusega pidanud juba pikalt plaani rajada õli eelrafineerimise tehas. 600 miljoni euro suurune hiigelinvesteering aitaks tõsta peamiselt laevakütustena kasutatava põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul.