Simson ei pea võimalikku põlevkiviõli eelrafineerimistehase plaani tabuks
Euroopa Komisjoni voliniku Kadri Simsoni esimesed töönädalad on olnud täis rahvusvahelisi kohtumisi, samuti on selja taga esimene energeetikanõukogu ja rohelise leppe avalikustamine. Eesti põlevkiviõli eelrafineerimistehase plaan ei ole Simsoni sõnul tabu, kuid tuleb hinnata, kas selle toodangul on tulevikus piisavalt turgu.
Energeetikavolinik Kadri Simsonil on kaks esimest töönädalat läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Lisaks Euroopa Liidu energeetikanõukogule Brüsselis on neisse nädalatesse mahtunud rahvusvahelised kliima- ja energiakohtumised Pariisis ja Madridis.
Sel nädalal külastas energeetikavolinikku Eesti peaminister Jüri Ratas.
"See on minu kabinet ja selle kabineti ma pärisin Arias Canetelt, kes oli energiavolinik. Mööbel on toodud Ansipi kabinetist, nagu ma teada sain. Ansip päris sellelt ühelt tšehhilt," tutvustas Simson Ratasele.
Kadri Simsoni kabinetiülem on itaallane Stefano Grassi. Kabineti 16 liikmest üheksa on pärit Eestist.
Eesti enda suur teema on vajadus põlevkivienergeetikat kokku tõmmata. Kliima säästmiseks hakkavad keskkonnanõuded Euroopa Liidus kiirel sammul karmistuma. Simson ei pea selles kontekstis võimalikku põlevkiviõli eelrafineerimistehase plaani siiski tabuteemaks.
"See, et me põlevikivist enamat väärtust välja võtame, ei peaks kindlasti olema mingi tabu," sõnas Simson.
"Loomulikult iga investeering tuleb ära kaaluda selle vastu, mis on võimalikud turuolukorrad. Puhtalt põlevkiviõli puhul me teame, et seda kasutatakse merenduses, aga tuleb silmas pidada seda, et Euroopa Liit ise oma merenduse sektorile paneb peale karmimad piirangud kui täna on," lisas ta, vastates küsimusele, ega eelarfineerimistehase plaan pole riskantne, arvestades EL-i karmistuvad kliimapoliitikat.
"Eks need võimalused tuleb läbi analüüsida 2020. aasta kevadeks. Ühtegi sellist otsust Eesti valitsuse poolt, et me hakkaksime rajama põlevkivi rafineerimise tehast, täna langetatud ei ole," kinnitas Ratas.
Jüri Ratas näeb esmast võimalust Eesti süsiniku jalajälje vähendamiseks tuuleenergeetikas.
Toimetaja: Merili Nael