35 000 elanikuga Kohtla-Järve ainsas eestikeelse õppekeelega põhikoolis, Järve koolis õpib 320 õpilast. Neist 180 lapse kodukeel pole eesti keel ning selliste õpilaste osakaal on aastatega pidevalt kasvanud. Üheks põhjuseks on see, et osa piirkonna venekeelsete koolide tase ei vasta lastevanemate ootustele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eks me peame seda järelevalvet tõhustama ja on ka arusaadav, et kohapeal peavad lastevanemad olema nõudlikumad. Me näeme ka seda, et kui paljud venekeelsed lastevanemad on oma lapsed eesti kooli pannud, siis ilmselt nad pole rahul pakutava kvaliteediga," kommenteeris haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Erineva keeletasemega õpilased vajavad koolis jõukohaseks edasijõudmiseks väiksemaid klassikomplekte. See omakorda nõuab suuremat rahalist ressurssi.

Seni on Järve kool otsinud õppetöö kvaliteedi tagamiseks rahastamisvõimalust sisemiste reservide arvelt. Praeguseks on aga tekkinud olukord, kus raha enam ei jätku.

Järve kooli direktori Anne Endjärve arvestuse järgi vajaks kool praegu tuge umbes 100 000 eurot aastas.

"Sellest ehk piisaks, et me saaksime edasi minna. Ja tegelikult oleks väga tore, kui need sisseastuvad õpilased, kes esimesse klassi tulevad, saaksid juba ette tuge," rääkis Endjärv.

Kuna samasugune mure on veel mitmel Ida-Virumaa eesti koolil, siis pöörduti abi saamiseks haridus- ja teadusministeeriumi poole. Et järgmise aasta riigieelarve on õigupoolest lukus, siis Laidmetsa sõnul otsivad praegu ametnikud ministeeriumi sees võimalusi hädas olevaid koole juba järgmisel aastal toetada.

Muu kodukeelega laste olukorra teeb keeruliseks seegi, et enamik piirkonna huviringe töötab vene keeles. See tähendab, et laps saab eesti keele praktikat vaid koolis.

Endjärv tunnistas, et keeruline olukord põhjustab osas lastes koolistressi. Lisaressursside korral saaks kool õpiraskustega lastega põhjalikumalt tegelda.

Seni, kuni raha ei leita, on koolil oht kaotada eestikeelseid lapsi.

"Olen kuulnud õpilastest, keda ei tooda siia esimesse klassi, vaid minnakse mõnda teise kooli, kus balanss on natuke parem. Ja ma väga tahan loota, et eestikeelsed õpilased ei ole jäänud siin vaeslapse ossa. Pigem on see, et muukeelsed lapsed jäävad kogu aeg natuke maha. Aastatega mahajäämus koguneb ja pole lihtsalt panust lisamata võimalik aidata neid samale järjele, kus on eestikeelne laps," rääkis Endjärv.

Järve kooli direktor Anne Endjärv selgitas probleemi pikemas intervjuus "Aktuaalsele kaamerale":