Saja aasta eest oli välismaalasi eestikeelses ülikoolis kümme protsenti. Aga siis oli ülikoolis üldse kokku vähem kui 350 õppurit. Tartu Ülikoolis õpib käimasoleval õppeaastal 1660 välistudengit. See on kokku 12 protsenti kõigist ehk enam kui 13 tuhandest tudengist. Sama palju ehk 12 protsenti õppe- ja teadustöötajatest on välismaalased, kokku on neid ligi 190.

Kõik need arvud aga pole tervikuna üldse olulised, sest see, mis rahvusest inimene ülikoolis õpib või õpetab ei mängi tegelikult rolli eestikeelse kõrghariduse ja teaduse püsimises või kadumises.    

Rektor Toomas Asser ütles rahvusülikooli sajanda aastapäeva aktusel, et "kõrgtasemel eesti keele oskus on parim viis kummutada ühiskonnas pead tõstvat must-valget arusaama, justkui oleks rahvusvahelistumine oht eesti keele püsimisele. Kõigist tänavu Tartu Ülikooli vastu võetud Eesti tudengitest 96 protsenti õpib eesti keeles. Kas see on tõesti tõsiseltvõetav oht meie emakeelele, kui ülejäänud neli protsenti õpivad inglise keeles?"

Tuletagem meelde, et 1919. aasta eestikeelne ülikool oli enne seda olnud ka täiesti ladinakeelne, samuti saksa ja venekeelne. See näitab, et keel, milles haritlaskond omavahel teadmisi vahetab, ei ole iseenesest oluline. Küll on aga oluline see, kas neid teadmisi osatakse ka vahendada eesti keelde. 

Seetõttu kõnetaski mind rektor Asseri kõnest just eesti keele püsimise teema. Suhtlen palju Eesti teadlastega ning näen üht süvenevat probleemi. Aasta-aastalt on rohkem neid, kes teevad tipptasemel teadust, kuid eesti keel, milles nad seda väljendavad, on kantseliitlik, täis estinglishit ehk eesti-inglise segakeelt, lause on tiine tühisõnadest, sõnajärg on suvaline ja see kõik teeb võimatuks sõnumist aru saada. 

Küsimus pole sugugi selles, et kasutataks ülemääraselt erialatermineid või jäetaks need lahti seletamata. Probleem on elementaarses eesti keele oskuses. Sõnavara mitmekülgsuses või õigupoolest selle puudumises. 

Ja see algab juba põhikoolist. Mida vähem lapsed ja noored loevad eestikeelset teksti ning mida rohkem vaatavad nad ingliskeelset sisu, seda vähem oskavad nad moodustada selget ja kujundlikku eestikeelset lauset. 

Ja see paistab välja ka noorte teadlaste keelekasutusest. 

Üks rahvusmeelne erakond on pannud ette, et doktoritööd võiksid olla eesti keeles või vähemalt tõlgitud eesti keelde. Mina seda ei poolda. Doktoritöö on spetsiifiline teadusuuringute tulemuste vahendamise vorm, mis on ennekõike mõeldud teistele teadlastele mõistmiseks ja hindamiseks.

Tavainimesele peab sellest olema arusaadav eestikeelne kokkuvõte. Sageli on eestikeelsed kokkuvõtted aga keeleliselt ühetaolised, laused on lohisevad ja täis tühisõnu. Inglise keele mõjul on täis nimisõnatõbe ehk nominalisatsiooni. 

Võtame näiteks lause: "Inimuuringutes, kus toimub füüsiline või psühholoogiline sekkumine inimesel, toimub uuringus osalejale teabe tagamine tavapäraselt informeeritud nõusoleku võtmise käigus, st nõusoleku küsimisele eelnevalt edastatava teabe näol." Selle lause sõnad on tegelikult lihtsad, kuid kantseliitliku väljenduse tõttu on sellest raske aru saada. 

"Tõlgiksin" selle tähenduse ümber nii: füüsilistes või psühholoogilistes uuringutes osalevad inimesed saavad uurijalt teavet siis, kui temalt küsitakse uuringus osalemiseks nõusolek. 

Kuigi kõik bakalaureusetudengid läbivad kursuse kirjalik ja suuline eneseväljendus, siis paraku eesti keele grammatikareeglite õppimisest jääb väheks, kui on vaja väljendada end suuliselt ja kirjalikult selges ja mitmekülgses eesti keeles. Sealjuures osata kasutada sünonüüme ja kujundeid, mis keelt vaheldusrikkamaks teevad. 

Keel on tööriist, mida tuleb arendada ning pidevalt hooldada. Teadlased ja õppejõud peavad end kursis hoidma eriala uuemate teadustulemustega.

Samaväärselt oluline on, et nad treeniksid end ka neid tulemusi vahendama eesti keeles. Olgu selleks ajaleheartikkel, ajaveebipostitus, loengu andmine või populaarteaduslik esinemine koolis - kõik need arendavad ja hooldavad keelt ning aitavad teaduse tulemusi ühiskonnale vahendada. 

See, mis keeles on teadusuuring tehtud või mis keeles räägivad teadlased sellest omavahel ei olegi nii oluline. Usun, et eestikeelse ülikooliga on alles siis kindlalt kõik hästi, kui meie tudengid, õppejõud ja teadlased mõistavad kui tähtis on osata kaunis ja selges eesti keeles väljenduda ning teevad selle nimel iga päev tööd.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.