Arvamusfestivali arutelus "Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas?" osalesid keeleteadlased Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang, tehnikateadlane Jakob Kübarsepp, saksa päritolu muusikateadlane Gerhard Lock ja keeleteadlane Peep Nemvalts. Arutelu juhtis Toomas Kiho.

Kolm esile tõstetud mõtet:

• Helle Metslangi hinnangul oleks eesti keele arengukavas vaja kokku leppida, mille järgi määratleda õppekava keelt ning kui palju peaks olema eestikeelseid õppekavasid.
• Peep Nemvaltsi hinnangul on oluline õpetada teaduskeelt, nii inglise kui ka eesti teaduskeelt, erinevates õppeastmetes.
• Birute Klaas-Lang: "Kui veel mõni aasta tagasi oli seis väga hea, (viimane valdkonnaseire oli 2013–2014) ei olnud kaotatud erialasid võõrkeelele, siis praegu see paraku enam nii ei ole.

"Teadlane on tegelikult vaba, ta võib kirjutada mistahes keeles. Oluline on, et see, mida ta on uurinud, jõuaks nendeni, kes seda vajavad," sedastas Birute Klaas-Lang.

Ta võrdles Eesti keelestrateegilist lähenemist meie lähinaabrite Soome ja Leeduga. Kõigi kolme riigi seadustes on sätestatud, et riigi põhikeel peab olema arendatud ja edendatud. Põhiseaduses on ka kirjas riigi kohus pakkuda eesti keeles haridust. Igal Eesti kodanikul on õigus saada haridust eesti keeles, kuid pole täpsustatud, kas see on õigus õppida eesti keeles põhikoolis või ka näiteks kõrgkoolis.

Kõige täpsemalt on selle määratlenud Leedu, kes on oma põhiseaduses sedastanud, et riigi kohus on pakkuda leedukeelset haridust kõigil õppeastmetel.

Klaas-Lang puudutas ka eesti keele strateegiaid, näiteks eesti keele arengukava. Need on pööranud tähelepanu eestikeelse kõrghariduse tagamisele kõikidel erialadel. "Kui veel mõni aasta tagasi oli seis väga hea, (viimane valdkonnaseire oli 2013–2014) ei olnud kaotatud erialasid võõrkeelele, siis praegu see paraku enam nii ei ole," ütles Klaas-Lang.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et elukestva õppe arengukava ei pööra tähelepanu eesti keele arendamisele, vaid rahvusvahelistumisele.

Ingliskeelsete õppekavade loomine pidurdub

Kuidas on aga tegelik seis eestikeelsete erialade osas? Aastal 2013 alanud kõrgharidusreform määratles, et eestikeelne kõrgharidus on tasuta. See andis ülikoolidele suunise avada ingliskeelseid õppekavasid, mille eest sai tasu küsida. Arve vaadates näib siiski, et see tendents pidurdus, tõi välja Helle Metsalang. 73 protsenti õppekavadest on eestikeelsed.

Detailsema pildi saamiseks tasub õppekavade eesti- ja ingliskeelsust vaadata õppekavarühmade kaudu. Näiteks keemia õppekava rühma kuuluvad erinevad keemia allrühmad (nt orgaaniline keemia, füüsikaline keemia jt). Neist mõni on eesti- mõni ingliskeelne.

Mõni aasta tagasi oli nii, et kõigis õppekavarühmades oli eestikeelne õpe olemas, praeguseks see enam nii ei ole, tõi Metslang välja. Võib-olla näiteks nii, et bakalaureuseõpe on õpe ingliskeelne, magistriõpe eestikeelne. Kübertehnoloogiate valdkonna õppekavagrupis on aga kõik õppekavad ingliskeelsed. Samuti on rohkem ingliskeelseid õppekavasid just tehnika ja tehnoloogia erialade hulgas.

Helle Metslangi hinnangul oleks eesti keele arengukavas vaja kokku leppida, mille järgi määratleda õppekava keelt ning kui palju peaks olema eestikeelseid õppekavasid.

Ingliskeelne teadustöö pärsib eesti keele oskust

Kui bakalaureuse ja magistriõppes on õppekava keel selgelt määratletud, siis doktoriõppes on lubatud kaks keelt. Peep Nemvalts tõi välja, et kuigi teadlane on vaba valima, millises keeles oma teadustööd teha ja avaldada, siis nad uuringute järgi on suur osa doktorantidest tundnud survet publitseerida inglise keeles. Kolmandik kõigist doktorantidest nentis, et eesti keeles kirjutades tekitab raskusi lauseehitus. "Peaks ka teadvustatama teaduskeele kaudu toimuvaid suhtluskeele piiranguid," nentis Nemvalts.

Nemvaltsi hinnangul on oluline õpetada teaduskeelt, nii inglise kui ka eesti teaduskeelt, erinevates õppeastmetes.

Jakob Kübarsepa sõnul ei näe tema, et ingliskeelsete õppekavade osakaalu suurenemine oleks ohustanud eesti keele rolli teaduskeelena, pigem mitmekesistanud nii õppijaskonda kui ka õppejõudkonda. Halduslepingutes on kirjas kohustus eesti keele säilitamist kõigis õppekavarühmades. Selleks, et eestikeelne õpe saaks jätkuda, on vaja konkreetseid tegevusi, mille positiivse näidetena tõi Kübarsepp:

• eestikeelsete kõrgkooliõpikute avaldamise, mis on Eestis olnud väga edukas.
• terminiloome ja -arendus, mis vajavad eraldi toetust.
• teaduse populariseerimise. "Me jäämegi publitseerima inglise keeles, me tahame, et teiste riikide teadlased loeksid neid. Aga populariseerimine toimub eesti keeles, see on üha enam muutunud väärtustatud tegevusteks. Näiteks kui kirjutame teadus grante, siis seal on eraldi lahter, kus tuleb kirjeldada, kuidas kavatseme oma teadust laiemale avalikkusele tutvustada."
• ühiskonna teenimise laiemas plaanis – ka seda tuleks eraldi tunnustada.  

Birute Klaas-Lang märkis, et valimiste ajal oli keel pidevalt jutuks nii hariduse kui ka teaduse kontekstis. See, et poliitikud on pidanud seda vajalikuks valimistel tõstatada näitab, et ühiskonnas on keeleteemalised debatid olulised.

Soomes üritatakse ülikoolides juurutada rööpkeelsuse põhimõtet, kuna esindatud on nii soome kui ka rootsi keel. Mõnel puhul on rootsikeelsetele erialadele lihtsam sisse saada kui soomekeelsetesse ülikoolidesse. Birute Klaas-Langi hinnangul võiksime sealt saada head eeskuju.

Rahvusvaheline ülikool ja rahvusülikool, omakeelne ja võõrkeelne – Birute Klaas-Langi sõnul on oluline täita need fraasid sisuga. "Milleks meile seda ingliskeelset õpet vaja on? Üks põhjus, mis tihti välja tuuakse, on see, et meil on vaja ingliskeelseid spetsialiste, meie enda omadest ei jätku," kirjeldas Klaas-Lang ja jätkas: "Aga kuidas me saame seda teha, kui me ei lõimi neid Eesti ühiskonda? Selle peale peaksime mõtlema."

Tema sõnul on nii riigil kui ülikoolidel palju endal teha. Tema ettepanek oli, et tulemuslepingud ülikoolidega võiksid sisaldada ka konkreetseid kohustusi, mida ülikool võtab, et oma avalikku missiooni täita, sh eestikeelse õppe lõimimist ka ingliskeelsetesse õppekavadesse.

Peep Nemvalts tegi Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse poolelt ettepaneku: "Rahvusvahelisust ei tohiks kuidagi võrdsustada ingliskeelse ükskeelsusega. Igas keeles peab suutma täpset teaduskeelt kasutada," ütles Nemvalts.