Gentiloni ütles Saksa päevalehe Süddeutsche Zeitung esmaspäevasele numbrile, et eelarvepuudujääki käsitlevate reeglite eesmärk oli eelarvedistsipliini jõustamine EL-i liikmesriikides ja need pärinevad finantskriisi ajast, mistõttu tuleb neid uuendada.  

"Praegu on meil teistsugused väljakutsed: võitlus kliimamuutusega, liiga kaua kesta võiva aeglase majanduskasvu ja madala inflatsiooni oht," lausus Itaalia endine välis- ja peaminister. 

EL-i niinimetatud kasvu- ja stabiilsuspakt nõuab eurotsooni riikidelt eelarvepuudujäägi hoidmist sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kolme protsendi piires ja seab riigivõla taseme lubatud ülempiiriks 60 protsenti.

Eurotsoonis on nii neid riike, kes hoiavad pakti reeglitest kinni, kui ka neid, kes lasevad eelarve rutiinselt igal aastal lubatust suuremasse defitsiiti ja kellel on ette näidata hiiglaslik võlakoorem. 

Kriitikud on pikka aega väitnud, et riigid vajavad suuremat paindlikkust, otsustamaks, millal on õige hoogustada majanduskasvu ja võidelda selle aeglustumisega. 

Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus hiljuti andma EL-i riikidele luba senisest vabamalt kulutada. "Me vajame ekspansiivsemaid poliitikaid, suuremaid investeeringuid. Euroopa ei saa olla ainus piirkond, kus seda ei tehta," lausus Macron novembris ilmunud usutluses majandusajakirjale Economist. 

Debatt kolmeprotsendise eelarvepuudujäägi limiidi üle kuulub tema hinnangul eelmisse sajandisse. 

Gentiloni lubas usutluses Saksa päevalehele alustada konsultatsioone kasvupakti plusside ja miinuste üle eesmärgiga esitada reformiettepanekud 2020. aasta teises pooles.