"Kui majanduskasv kiirenes 0,6 protsendi võrra, võib põllumajanduse arvele kirjutada umbes 0,4 protsenti ehk kaks kolmandikku sellest kiirenemisest," kirjutas Hansson kolmapäevases Postimehes, viidates majanduskasvu kiirenemisele teise kvartali 3,6 protsendilt kolmandas kvartalis 4,2 protsendini.

Hansson viitab Eurostati andmetele, mille kohaselt kasvas põllumajanduse tööviljakus 17 Euroopa Liidu riigis ja langes 11 riigis, kusjuures suurim oli tõus Taanis - 68 protsenti ja sellele järgnes Eesti 38 protsendiga.

"Nii kiire kasv Eestis ei saanud tulla suuremast töökusest või nutikusest. Põhiline tegur oli tunduvalt paremad ilmaolud, eelkõige teravilja tootmiseks," märgib Hansson ja viitab ka statistikaameti oktoobris avaldatud saagiuuringule, mille kohaselt tuleb tänavu Eesti kõigi aegade suurim viljasaak.