Euroopa Komisjon: Eesti eelarve on reeglitega üldjoontes kooskõlas
Euroopa Komisjon esitas sügisesed arvamused euroala liikmesriikide 2020. aasta eelarvekavade kohta, esimest korda alates 2002. aastast ei kohaldata ühegi euroala liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; Eesti eelarvekava on Komisjoni hinnangul stabiilsuse ja kasvu paktiga üldjoontes kooskõlas.
Kevadiste soovituste kohaselt oli Eestil Komisjoni hinnangul risk stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest märkimisväärselt kõrvale kalduda. Sügisese arvamuse kohaselt on on Eesti eelarvekava paktiga üldjoontes kooskõlas. Järgmise aasta eelarvekava võib Komisjoni hinnangul viia aga mõningase kõrvalekaldumiseni eelarve-eesmärgi täitmiseks seatud kohandamiskavast.
Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb Eesti struktuurne eelarvepuudujääk 1,6 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal 0,9 protsendini SKP-st 2020. aastal. Ehkki struktuurse eelarvepositsiooni paranemine vastab seatud nõuetele, on kulueesmärgi täitmisega seoses risk, et 2020. aastal kaldutakse nõuetest mõnevõrra kõrvale.
Komisjoni teatel peaks euroala võla suhe SKP-sse sarnaselt viimastele aastatele jätkuvalt kahanema ja jõudma 2019. aasta 86 protsendilt 2020. aastaks umbes 85 protsendile. See kõik leiab aset Euroopa ja maailma majanduse nõrgenemise tingimustes, teatas Komisjon.
"Ajal, mil Euroopa majanduskasvu väljavaateid kammitsevad kasvavad riskid, on julgustav näha, et euroala riigid, nagu Saksamaa ja Madalmaad, kasutavad oma eelarvepoliitilist manööverdusruumi investeeringute toetuseks. Siiski on neil võimalik teha veelgi enam. Teisalt aga peaksid liikmesriigid, kellel on väga kõrge võlatase – nagu Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania – kasutama madalaid intressikulusid ära oma võla vähendamiseks. Nende jaoks peaks see olema prioriteet," ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Pärast hiljuti avaldatud 2019. aasta sügisest majandusprognoosi ja konsultatsioone liikmesriikidega võttis komisjon vastu arvamused kõigi euroala riikide eelarvekavade kohta. Ühegi riigi 2020. aasta eelarvekavas ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid väga tõsiselt rikutud. Üheksa liikmesriigi – Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade ja Austria –eelarvekavad on 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.
Eesti ja Läti eelarvekavad on 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu paktiga üldjoontes kooskõlas. Läti puhul võib eelarvekava rakendamine põhjustada mõningast kõrvalekaldumist riigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.
Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Portugali, Sloveenia, Slovakkia ja Soome eelarvekavadega kaasneb oht, et 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Nende liikmesriikide eelarvekavade rakendamine võib viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavatest kohandamiskavadest. Belgia, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia puhul prognoositakse, et ka võla vähendamise sihttaset ei järgita.
Üldiselt peaks hinnangute kohaselt aastatel 2019–2020 keskpika perioodi eelarve-eesmärkidele vastavate või neid ületavate liikmesriikide arv kasvama kuuelt üheksale. Komisjon prognoosib, et euroala struktuurne kogupuudujääk suureneb 2020. aastal 0,2 protsendi võrra potentsiaalsest SKP-st, mis osutab üldjoontes neutraalsele eelarvepoliitikale.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS