Pretsedent: SEB sai trahvi, sest nõudis lepingus pensionifondi osakuid

Finantsinspektsioon karistas SEB panka 2500 euro suuruse rahatrahviga, sest pank nõudis finantsteenuse lepingu tingimustes kliendilt kohustusliku pensionifondi osaku omamist. Tegu on esimese korraga, kui panka sellise väärteo eest karistatakse.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessler ütles ERR-ile, et selle väärteootsuse eesmärgiks oli anda nii SEB pangale kui kogu turule selge signaal, et professionaalse pangandusäri osaks ei ole seadusega vastuolus olevad või tarbija kahjuks piire kompavad müügipraktikad.
Seadus keelab pensionifondide osakute müügi sidumise mistahes teise finantsteenusega. Näiteks ei ole pankadel lubatud siduda laenuintressi sellega, kas inimene on liitunud pensionifondiga. Samuti ei tohi pank sundida pensionifondi osakuomanikku parema laenuintressi nimel pensionifondi investeeringuid üle tooma sama teenuse osutaja juurde.
SEB vastu algatatud menetluse ajendiks oli murelikult inimeselt laekunud teave, ütles Kessler. "Vihjeid ja muud infot ebasobivast praktikast oli aga veel," lisas ta.
Pangale trahviks määratud 2500 eurot ei ole just suur summa, kuid inspektsiooni hinnangul piisav karistus. Seadus näeb ette, et kui pensionifondide osakute müük seotakse mistahes teiste finantsteenustega, saab selle eest määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot.
"Konkreetse rikkumise asjaolusid kaalus finantsinspektsioon igakülgselt ning juhtumi tehiolusid, otsuse eesmärki ja seaduse norme arvestades oli 2500 eurot kohane," ütles Kessler.
Finantsinspektsioon ei ole varem trahvinud panku selle eest, et finantsteenuse lepingu tingimused seotakse kohustusliku pensionifondi osaku omamisega. "Samas kohtleb finantsinspektsioon kõiki panku võrdselt ning kui sarnased juhtumid peaksid ilmnema teiste turuosaliste juures, siis menetletakse neid ka sarnaselt," kinnitas Kessler.
Samas ei ole oodata, et inspektsioon asub massiliselt pankade tegevust kontrollima ning trahve määrama.
"Finantsinspektsioon on finantsjärelevalveasutus, kelle peamiseks ülesandeks on turu stabiilsus ja aus toimimine. Selle saavutamiseks on meie kasutuses seadustes sätestatud tööriistakast, kuhu ühe osana kuuluvad ka väärteomenetlus ning vastavad rahalised trahvid. Finantsinspektsioon ei ole karistusasutus, kes töötab pelgalt trahvimise eesmärgil. Me ei ole ka tarbijakaitseamet, kes analüüsib iga üksiku tarbija ja professionaalse kaupleja omavahelist erimeelsust," märkis Kessler.
SEB: tegu on kahetsusväärse juhtumiga
SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles ERR-ile, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, mida uuriti nii majasiseselt kui koostöös finantsinspektsiooniga.
"Klient soovis pangalt teavet laenu saamise võimaluse kohta ning edasine kliendisuhtlus jäi pensionitoodete osas liiga üldiseks, mis võis jätta kliendile mulje kohustusliku kogumispensioni ja laenutoote sidumisest. Kliendiga ühtegi lepingut ei sõlmitud, kellelegi kahju ei tekkinud, juhtum ei jõudnud pakkumuse läbirääkimistest kaugemale. Samuti ei tuvastatud klienditeenindaja otsest tahtlust siduda kõnesolevad tooted," selgitas Allas.
SEB vabandas kliendi ees ning selgitas arusaamatuse tagamaid.
Allas kinnitas, et pangas kehtiva korra kohaselt ei seota teenuseid või tingimusi kohustusliku kogumispensioni toodetega.