Lepe sõlmiti kaks kuud pärast USA presidendi Donald Trumpi esimest teadet nõndanimetatud esimese etapi leppest.

Maailma kahe suurima majandusega riigid, kes vahetavad omavahel iga aasta 730 miljardi dollari väärtuses kaupu, pole veel leppe teksti allkirjastanud. Samas teatasid nad, et põhimõtteliselt on neil lepe olemas.

USA ametnike sõnul pannakse allkirjad jaanuari algul pärast õiguslikku ja keelelist ülevaatust. Asja eesmärk on tagada, et teksti inglise- ja hiinakeelsed versioonid on samad.

Hiina asekaubandusministri Wang Shouweni sõnul kavatsevad ametnikud dokumendi põhjalikult üle vaadata.

USA ja Hiina ametnike sõnul hõlmab lepe intellektuaalomandi kaitset, toidu- ja põllumajandustooteid, finantsteenuseid, välisvaluutasid ja vaidluste lahendamise mehhanismi.

"Tähtis on see, et lepe loob tugeva vaidluste lahendamise süsteemi, mis tagab kiire ja efektiivse rakendamise ja jõustamise," ütles USA kaubandusesindaja Robert Lighthizer reedel.

USA ametnikud on pikalt öelnud, et Hiina lubaduste täitmise tagamiseks on keskselt tähtis jõustamine. Mitmed on aga skeptilised, kas mõne dokumendiga seda tagada saab.

Hoogu juurde USA põllumajandusele

Trump lubas, et mis tahes lepe hõlmab ka Hiina lubadust kõvasti suurendada USA põllumajandustooteid.

Reedel ütles ta Valges Majas: "Arvan, et põllumajanduse valdkonnas jõuavad nad 50 miljardini."

Kuid USA ametnikud ütlesid, et Hiina lubadused importida 200 miljardi miljardi dollari väärtuses kaupu neljas sektoris, kaasa arvatud energia ja töötleva tööstuse sektoris, rulluvad lahti kahe aasta jooksul.

Põllumajanduses tähendaks see naasmist 2017. aasta tasemele, mil Ameerika põllumehed eksportisid Hiinasse 19,5 miljardi väärtuses kaupu. See eksport langes kaubandussõja alguses 2018. aastal üheksale miljardile ja Peking vastas USA-le oma tollidega.

Hiina põllumajanduse aseministri Han Juni sõnul hoogustab osaline lepe ka Hiina farmerite eksporti USA-sse. Näiteks juhtub see kanaliha, pirnide ja datlitega, lisas ta.

"Mõnedest nendest probleemidest on räägitud üle 10 aasta ning seekord toimus sisuline läbimurre," lausus ta.

Uusi tolle esialgu ei jõustata

Leppe osana tühistas Trump 15-protsendise lisatolli, mis pidi hakkama pühapäeval kehtima 160 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele. Eriti mõjutasid need elektroonikaseadmeid nagu mobiiltelefonid ja arvutid ning oleksid seetõttu eriti valusalt tabanud just USA tarbijaid.

Suure järeleandmisena kärbib USA poole võrra 15-protsendiseid tariife, mis USA 1. septembril kehtestas 120 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele nagu riided.

Hiina ametnike sõnul nõustus USA tollid tagasi pöörama etapiliselt, siis esialgu jätab Washington jõusse 25-protsendised tollid 250 miljardi dollari väärtuses importidele.

Hiina aserahandusminister Liao Min ei täpsustanud, millal Peking kavatseb tühistada USA toodetele kehtivad tollid.

Septembris kehtestas Peking tollid 16 USA toodete kategooriale.

USA-Hiina kaubanduslepe võeti vastu leigelt

"Vabandage, kui ma šampanjat lahti ei korgi, kuid olukorra jätkuva ägenemise laualt maha võtmisele lisaks pole siin palju põhjust rõõmustada," ütles juhtiv Hiina-ekspert Scott Kennedy leppe analüüsis. "Kulud on olnud märkimisväärsed ja ulatuslikud, kuid kasud vähesed ja kaduvad."

USA kaubandusesindaja kantselei väljastas faktide nimekirja leppe võtmepunktidest, mille seas on leppe jõustamise sätted ja parem kaitse Ameerika tehnoloogiale. Lisaks on selles Hiina lubadus osta kahe aasta jooksul veel 200 miljardi dollari väärtuses USA kaupu.

See oleks märkimisväärne kasv. Hiina importis 2017. aastal USA-st 190 miljardi dollari jagu tooteid ja teenuseid ja kui Hiina sihi täidab, siis väheneb USA kaubandusbilansi puudujääk Hiinaga kolmandiku võrra.

President Donald Trump on kritiseerinud kaubandusbilansi puudujääki Hiinaga pikalt. Tema arvates tõestab see, et Peking on saanud eelise ebaausate poliitikate kaudu.

Kaubandusökonomisti Mary Lovely sõnul võib lepet pidada vaid osaliseks võiduks, mis asju oluliselt ei muutnud.

"Olime omamoodi kuristiku äärel ja nägime läbirääkijaid saavutamas leppe, mis meid tagasi tõmbas. Arvan, et see on tähtis," kommenteeris ta teadet, et Trump tühistas pühapäeval Hiinast imporditavale elektroonikale kehtima hakkama pidanud 15-protsendise tolli.

USA põllumehed ja jaemüüjad tervitasid vaidluse lõppu, kuid tahtsid samas leppe kohta rohkem infot.

Kindlustusfirma ja lobigrupi Ameerika farmibüroo föderatsiooni juht Zippy Duvall tõi välja, et enne vaidluse puhkemist oli Hiina USA põllumajanduseksportijate jaoks suuruselt teine turg, kuid nüüd on Hiina pingereas alles viies. "Hiina ja teiste ukse taasavamine kaubandusele on põllumeeste ja karjakasvatajate tagasi jalgadele aitamises väga tähtis," rõhutas ta.

Lisaks ekspordi järsule vähenemisele ja põllumajapidamiste pankrottide järsule suurenemisele on USA valitsus pidanud maksma põllumeestele kaotatud tulu tagasitegemiseks kümneid miljardeid dollarid. Summa tuleb tollidest, mille maksavad kinni USA tarbijad ja firmad.

USA tollidele pikalt vastu olnud riiklik jaemüüjate föderatsioon rõhutas, et kaubandussõda pole läbi, kuniks tühistatud on kõik, eriti tarbekaupadele kehtestatud tollid.