"Suud puhtaks": kuidas lahendada konflikt arendaja ja kogukonna vahel?
Saates "Suud puhtaks" räägiti niinimetatud NIMBY-sündroomist (not in my backyard, e. k. mitte minu tagahoovi). Kuidas lahendada olukordi, kus ühed ei taha ja teised ei saa nii, et elu ikkagi edeneks, töökohad tekiks ja keskkond ei saaks kahjustatud? Alati on mängus kellegi huvid. Kuidas vältida NIMBY silti?
Loode-Eesti rannikumere tuulepargi vastu võitleva MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts ütles, et nemad on sügavalt veendunud, et tuulepargi rajamine tähendaks Hiiumaa jaoks hävingut ning nemad pole nõus mingi summa ega isikliku kasu eest nõus tuuleparki taluma.
Tuulepargi arendaja Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et ta saab kohalike murest täiesti aru ning vastandumisest on asi kaugel.
"Igal objektil on mõju. Me oleme nõus mõjusid kompenseerima ja otsime alati dialoogi. Meil on Hiiu vallaga leping, kus on määratud see kasu, mida saab kohalik kogukond müüdud elektri pealt, täiendavad töökohad, elektrivarustuse tagamine. Hiiumaa elanikele tekib võimalik, kui park valmis, saada ka ise osanikuks," rääkis ta.
Artur Talvik Elurikkuse erakonnast tõi näiteks Taani, kus kohalikest elanikest tehti tuuleenergia ettevõtete osanikud ning tema sõnul on see üks põhimõttelisi lahendusi NIMBY vältimiseks. Samas märkis ta, et kui loodus on kohalike jaoks olulisem kui kasu, mida ettevõte pakub, siis peaks sellest ka lähtuma.
Tartu ülikooli regionaalplnaeerimise dotsent Garri Raagma sõnul on peamiseks takistuseks suurobjektide rajamisel usaldamatus arendaja ja kohaliku kogukonna vahel.
"Teema on usaldus – on näha, et need kaks osapoolt ei usalda teineteist. See on NIMBY põhiprobleem. Kogukond ei usalda, ei taha, et toimub muutus," rääkis ta.
Tallinna ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping lisas, et Eestis on kogukonna kaasamise kultuur alles lapsekingades ning usalduse puudumise probleemi lahendamisest peakski alustama.
Hendrikson&Ko üldplaneeringute osakonna juht Pille Metspalu märkis, et siiani pole selgeks tehtud, kuidas kohalikule inimesele kompenseerida kaasnevaid häiringuid. "Millised mehhanismid peaksime kasutusele võtma, seda me pole Eestis veel arutanud," ütles ta.
Raagma sõnul on iga suure projekti puhul ka vastaseid ning see nõuab kommunikatsiooni. Talvik märkis vastukaaluks, et just "roosa uduse kommunikatsiooni" kasutamine suurendab kohalike seas vastasseisu, kui nähakse, et olukorda ilustavate juttude taga on vale.
Toimetaja: Marko Tooming
