Rahandusminister Martin Helme (EKRE) tunnistas, et opositsiooni ettepanekud eelarvesse jäeti kõrvale, sest nii on Eesti poliitikas kombeks.

"Nii on Eestis kombeks, et valitsus teeb oma eelarve ja kui valitsus tahab midagi jooksvalt muuta, ta siis seda ka teeb. Viimane oli põllumeeste top-up'i suurendamine. Tuleb tunnistada, et see top-up'i suurendamine oli üsna sarnane sellele skeemile, mis opositsioonist välja pakuti algselt," tunnitas Helme.

Samas nimetas ta opositsiooni tegevust eelarveettepanekute esitamisel lahjaks.

"Kuidagi lahja oli see opositsiooni kriitika ja ettepanekud, mis tulid. Kui me olime opositsioonis, siis olime palju sisukamad," teatas Helme.

Endine sotsiaalkaitseminister Riina Sikkut (SDE) avaldas Helme sõnade üle imestust, sest muidu rõhutab ta alati, kuidas see valitsus teeb asju teisiti, nüüd aga põhjendab oma käitumist ajaoluga, et "nii on alati tehtud".

Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) selgitas, miks opositsiooni ettepanekud läbi ei lähe: opositsioon teeb ettepanekud valdkondadesse, kus on selge, et koalitsioon muudatusi teha ei saa, sest koalitsioon on raami paika pannud.

"Nii on kombeks olnud. Raami on raske nihutada," tõdes Lukas, nimetades opositsiooni üksiti kahepalgeliseks, sest ühest küljest lubavad nad omale täiendavaid eelarveettepanekuid, teisalt aga teevad koalitsioonile etteheiteid, et eelarve on tasakaalust väljas.

"Ega opositsiooni ettepanekud ei haara kogu pilti. Opositsioon märgistab ära neid kohti, kus on selged puudujäägid," põhjendas haridusminister Mailis Reps (KE), miks opositsiooni ettepanekuid ei arvestata. Tema kinnitusel on iga ministeerium oma valupunktidest teadlik ja eelarvesse jõuavad ettepanekud, mis on ametnike tasandil läbi töötatud.

"Tavaline küsimus riigikogus on, et need read sa said, aga mille üle tunned kurvameelt ja see kurvameele teema pannakse siis parandusettepanekusse," markeeris Reps, kinnitades, et iga eelarvereaga on peensuseni kursis selle valdkonna spetsialist, kes teab, kuidas see rida eelarves tekkis.

Helme nimetas prioriteetidena, mis ka eelarves rahaliselt väljenduvad, siseturvalisuse ja haridustöötajate palgatõusu, põllumajandustoetusi ja riigikaitset.

"Eelarve kajastab sisepoliitilisi rõhuasetusi," kinnitas Helme.

Endine peaminister Taavi Rõivas (RE) heitis koalitsioonile ette, et õpetajate palgatõus on vaatamata välja öeldud eesmärkidele 2,5 korda aeglasem kui Eesti keskmine palgatõus.

"Kui see on prioriteet, siis väga halvasti läheb," torkas Rõivas.

Reps aga ütles vastu, et õpetajate miinimumpalga tõus saja euro võrra on rekordiline.

"Sellist numbrit, Taavi Rõivas, sinu valitsus ei tõstnud mitte kordagi!" teatas Reps.

Samas möönis ta, et kui hariduses on Eesti absoluutses tipus, siis õpetajate palkades oleme ikka maas.

"Ronida on küll. Loomulikult võrdleb õpetaja end Soomega, mitte teiste kõrgharidusega inimestega Eestis," möönis Reps.

Helme väitis, et keskmise õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal 114 protsenti Eesti keskmisest palgast, mis ei ole küll eesmärgiks seatud 120, kuid on siiski viimastel aastatel samas suurusjärgus püsinud, protsent siia-sinna. Ta toonitas, et õpetajate tegelik palgakasv on neli-viis protsenti, mis on kõrgem kui palgafondi kasvu number.

Lukas avaldas lootust, et kultuuritöötajate palk, mis tänavu on pausi peal, asadakse peatselt ree peale.

"Majanduskasv on natukene liiga kiire," põhjendas ta, miks tema valitsemisala palgad avaliku sektori palgatõusust maha on jäänud.

Ta soovitas ka teadlastel omavahel kokku leppida, millised valdkonnad peaksid teadusrahastust esmajoones saama, mitte üksteise vastu vimma kanda.

"Omavahel käib sõda, küüneviha on sisse aetud," kirjeldas ta eri valdkondade teadlaste omavahelisi suhteid.

Uuest EL-i eelarveperioodist rääkides tõdeti, et Eesti kaasfinantseerimismäärad tõusevad, mis teeb euroraha meie jaoks kallimaks ning mitmetes valdkondades , näiteks hariduses pole võimalik 40-protsendilist omaosaluse määra investeerida, nagu uued reeglid ette näevad.

Sikkut tõi esile, et järgmise eelarveperioodi prioriteetvaldkond on kliima ja roheenergia ning sellest rahastusest ei saa osa saada, kui inimtekkelist kliimamuutust eitada. Keskenduma peaks põlevkivisektori inimeste ümberõppele ja uute, väikese ökoloogilise jalajäljega tehnoloogiate väljatöötamisele.

Helme väitis, et saab küll inimtekkelist kliimasoojenemist eitada ning kliimapoliitikaks raha küsida ja pakkus, et naftatarbimine kasvab veel järgmised 20-30 aastat.

Mailis Reps aga tõdes, et osa tuulepargid jäävad igal juhul rajamata, sest jäävad kaitsepiirkonda, mis tekitab ettevõtjates kindlasti frustratsiooni, sest mitmes paigas on päris head tuuletingimused.