Eesti Pank andis teisipäeval ülevaate sellest, mis Eesti majandust lähiaastail ees ootab. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 3,4 ja 2020. aastal 2,3 protsenti. 

Müller märkis, et kolmanda kvartali majanduskasvu number oli oodatust kiirem, kuid üldine hinnang on, et edasi liigub Eesti majandus aeglustuval kursi. "Tegu pole kriisi ja kindlasti mitte buumiga. Saame rääkida rahulikust majanduskasvu perioodist, mis meid lähiaastail ees ootab," sõnas ta.

Kasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti majandus jätkuvalt heas seisus ja Mülleri sõnul liigume lihtsalt lähemale tasakaalulisele kasvujoonele.

Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et kuna Eesti on väike ja avatud majandus, on tähtis vaadata, kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Globaalne kaubavahetus, mis oli pikka aega üks maailmamajanduse kasvuvedureid, on varasemast kehvemas seisus ja selle taustal on ka tööstustoodangu mahu kasv jäänud küllaltki tagasihoidlikuks.

Langenud on Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos tuleva aasta majanduskasvule - kui veel aprillis ennustati selleks 3,6 protsenti, siis oktoobris 3,4 protsenti. Suuremat majanduslangust või- seisakut aga ei prognoosita. Samasugune on euroala olukord: kaubandus- ja tööstussektoris on pigem raskemad ajad, aga teenuste sektor on aidanud kasvu ülal hoida.

"Euroopa kontekstis ei saa mööda probleemidest Saksamaa autotööstuses, mis on mõjutanud Saksa majandust, sest see on olnud pikalt sealse majanduse mootoriks," rääkis Kaasik. "Küsimärgid on selles osas, kuidas nad muutustega toime tulevad."

Euroala majanduskasvu ootus järgmiseks aastaks on tagasihoidlik. Juba on näha märke jahtumisest, kuid see on praeguste hinnangute järgi pigem ajutine ning oodatakse, et ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel aastal hakkab kasv taas kiirenema ja jõuab 1,5 protsendi lähedale. Kasvu aeglustumine mõjutab Euroopa Keskpanga peaeesmärki ehk euroala inflatsiooni, mis on taas langenud ebamugavalt madalale tasemele.

Hinnakasv püsib euroalal aeglane - tuleval aastal 1,1 protsenti. Rahaturgudel oodatakse, et intressid jäävad madalaks pikemaks ajaks.

Eesti majanduskasvu aeglustumine jätkub. Kui kolmanda kvartali näitaja oli päris tugev, siis seal oli sees mitmeid ühekordseid tegureid, näiteks aktsiisikaupade varumine. Juba neljanda kvartali majanduskasvu näitaja tuleb Kaasiku sõnul märksa aeglasem ja järgmisel aastal jääb kasv pigem kahe protsendi lähedale.

Sellel on kaks peamist põhjust: välisnõudlus kasvab aeglasemalt ja teiseks on Eesti majandus viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud ning et ei tekiks tasakaalustamatust, ongi vaja, et see mõnevõrra hoogu maha võtaks.

"Kasvu aeglustumine peaks varsti hakkama välja paistma ka tööturul, aga üldiselt reageerib tööturg kasvumuutustele viiteajaga. Praegu on jätkuvalt palgakasv olnud väga kiire, möödunud kvartali tööpuuduse näitaja oli rekordmadal, 3,9 protsenti," rääkis panga asepresident.

Esimesed märgid on juba sellest, et registreeritud töötute arv on hakanud mõnevõrra kasvama ja vabu töökohti on ka varasemast vähem, ehkki selle põhjus võib Kaasiku sõnul olla asjaolu, et rohkem on hakatud kasutama lühiajalisi töötajaid kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast. Lähitulevikus pinged tööturul mõnevõrra leevenevad, aga olukord jääb siiski küllaltki heaks - inimestel on jätkuvalt üsna kerge tööd leida.

Palgakasv aeglustub koos tööturu rahunemisega, aga jääb siiski küllalt tugevaks, lähiaastatel 5,5-6,5 protsendi vahele. Aeglustumise põhjus on see, et kasvu taga on olnud väga palju riigisektor või valitussektor tervikuna, kuid ka valitsuse võimalused kiiresti palku tõsta ei ole enam nii head.

Aeglasem palgakasv, aga ka nafta odavnemine pidurdavad ka hinnakasvu. Seda mõjutab ka maksude väiksem mõju, sest maksutõusuotsuseid pole eriti tehtud ning langetati hoopis aktsiisimääru, mis mõjub inflatsioonile negatiivselt.

Madis Müller märkis, et kõik hinnangud viitavad sellele, et Eesti majandus tegutseb praegu üle oma potentsiaali ja tervikuna on olukord selles mõttes väga positiivne.

"Sellest lähtub ka Eesti Panga sõnum eelarvepoliitika teemal. Me jälgime alati struktuurset tasakaalu, loogikat eelarves ehk mõttekäiku, et kui majanduses on head ajad, siis ka maksutulusid laekub riigieelarvesse rohkem kui tavaolukorras, siis peaks valitsus olema oma eelarvepoliitikaga pisut konservatiivsem ja mitte andma majandusele täiendavat hoogu juurde näiteks puudujäägiga eelarvega, mis võiks viia hinnatõusuni ja mitte toetada pikaajalist stabiilset majandukasvu," lausus ta.

Eesti Pank soovitanuks valitusele suuremat konservatiivsust ka järgmise aasta eelarvet koostades.