Rahvusvaheline kogukond mõistab Põhja-Koread regulaarselt hukka poliitiliste repressioonide eest. Nende kriitikatule alla on sattunud ka Pyongyangi aastakümneid jõus olnud otsus seada esikohale oma rahva vajaduste rahuldamise asemel riigi sõjavägi ja tuumarelvaprogramm.

Pyongyangi inimõigusolukorra kritiseerimine teeb Korea poolsaare juba niigi pingelise olukorra hullemaks nagu õli tulle valamine, ütles Põhja-Korea välisministeeriumi esindaja uudisteagentuurile KCNA. Avaldus oli vastus USA-le, mille välisministeeriumi ametnik avaldas muret Põhja-Korea inimõigusolukorra pärast.

Selliste avalduste eest "pannakse (USA) maksma kõrget hinda", lisas Põhja-Korea esindaja.

ÜRO peaassamblee mõistis sel nädalal samuti hukka Pyongyangi inimõigusrikkumised, mis on ühenduse sõnul kauaaegsed, süstemaatilised, laialt levinud ja rasked.

Washington peab Pyongyangiga kõnelusi Põhja-Korea tuumaprogrammi piiramise üle, kuid kõnelused takerdusid veebruaris Hanois. Pyongyang ütleb, et kui Washington talle enne aasta lõppu vastuvõetavat pakkumist ei tee, siis laseb Põhja-Korea käiku uue tee. Mis see täpselt on, pole teada.

Varem detsembris lubas Põhja-Korea USA-le ka "jõulukinki", kui Washington enne aasta lõppu järeleandmisi ei tee.

Põhja-Korea on käimasoleval detsembril teinud Sohaes oma raketirajatises mitu kohapealset katsetust. Neile eelnevalt toimus viimastel nädalatel ka mitu relvakatsetust. Jaapani ja teiste riikide arvates katsetati muu hulgas ballistilisi rakette, mida Pyongyang ÜRO sanktsioonide tõttu katsetada ei tohi.

Pentagoni kõrgeim kindral ütles reedel, et USA sõjavägi on valmis kõigeks, mis Põhja-Korea teha võib.