Kümned tuhanded süürlased on põgenenud Türgi piiri suunas pärast Süüria režiimivägede ja selle liitlase Venemaa aina ägedamaid pommirünnakuid Maaret al-Numani piirkonnale alates 16. detsembrist. 

Džihadistide domineeritavas Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, sealhulgas paljud, kes on pagenud vägivalla eest Süüria teistes osades. Damaskuse režiim on korduvalt tõotanud kontrolli provintsi üle tagasi võtta. 

"Türgi ei suuda Süüria uue põgenikelainega toime tulla," lausus Erdogan, lisades, et praeguseks on juba  80 000 inimest lahkunud Idlibist Türgi piiri lähedal olevatesse piirkondadesse. 

Kui see vool hoogustub, "ei suuda Türgi üksi seda rändekoormat kanda", lisas president. "Meil lasuva surve negatiivsest mõjust saab probleem, mida tunnevad kõik Euroopa riigid, eriti Kreeka," hoiatas ta. 

Euroopa saab taas kord kogeda samasuguseid vaatepilte, nagu enne 2016. aastal allkirjastatud rändelepet Türgi ja Euroopa Liidu vahel, lausus Erdogan, viidates maailmajao rängimale rändekriisile pärast Teist maailmasõda, kui 2015. aastal pages Euroopasse üle miljoni inimese. 

Osana kokkuleppest lubas Euroopa Liit Ankarale kuus miljardit eurot vastutasuks rangemale kontrollile põgenike üle, kes Euroopasse lahkuvad. 

Erdogan on varem väitnud, et kogu see raha ei ole laekunud ning hoiatanud, et Türgi võib olla sunnitud avama uksed Euroopasse pürgivatele Süüria pagulastele. 

Türgi ametiisikute sõnul on riigis praegu umbes viis miljonit põgenikku, neist 3,7 miljonit süürlast. 

Olles küll Süüria kodusõja erinevatel pooltel, on Türgi ja Venemaa teinud tihedat koostööd konflikti lahendamiseks.

Erdogan lisas, et esmaspäeval sõidab Türgi delegatsioon Moskvasse, et arutada oma kolleegidega Idlibi rünnakute lõpetamist.