Mõlemad arhitektide liidud on enda sõnul "tõsiselt mures" Tõnismäel asuva rahvusraamatukogu projekteerimise pärast. Kirjas kultuuriministrile märgivad arhitektide liidu president Katrin Koov ja sisearhitektide liidu esimees Pille Lausmäe, et rekonstrueerimistööde maht on kujunenud tunduvalt suuremaks kui algselt kavandatud, sealhulgas on plaanis muuta hoone välisilmet. "Lisaks ei ole meie hinnangul riigihanke tulemusel valitud peaprojekteerijal pädevust ja kogemust sisearhitektuuri võistluse korraldamiseks," seisab kirjas minister Tõnis Lukasele.

Kirjas tuuakse välja, et sisearhitektide liidule esitatud võistlustingimused on koostatud "äärmiselt ebaprofessionaalselt" ning lisaks on "püütud mööda minna muinsuskaitseameti eritingimustest, olgugi et tegemist on muinsuskaitsealuse hoonega".

"Näeme sellises korralduses tõsist ohtu rahvusraamatukogu hoone arhitektuursele tervikule," märkisid liitude juhid.

Sirkel & Malliga augustis projekteerimislepingu sõlminud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ei korraldanud arhitektuurivõistlust, vaid jättis selle Sirkel & Malli ülesandeks. Arhitektide hinnangul tuleks hoone arhitektuur lahendada tervikuna ning selleks oleks vaja korraldada arhitektuurivõistlus. Selleks tegid kaks liitu kultuurministrile ettepaneku tühistada projekteerimise riigihange, mille Sirkel & Mall võitis.

RKAS ei plaani hanget tühistada

Vaatamata arhitektide murele ei plaani RKAS projekteerimishanget tühistada ja projekteerija Sirkel & Mall OÜ-ga lepingut lõpetada, kinnitas ERR-ile RKAS-i projektijuht Priit Püss.

Püssi sõnul olid projekteerimishankes ranged nõuded kõigile spetsialistidele, nii arhitektile, projektijuhile kui muudele spetsialistidele, ning Sirkel & Malli spetsialistid vastasid kõigile tingimustele.

Lisaks täiendati projekteerimishanget arhitektide liidu soovitud nõuetele, kes on kogu protsessis olnud kaasatud, märkis Püss. Samuti on hoone projekteerimises konsultantidena osalised hoone arhitekt Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Mõlemad kuuluvad ka sisearhitektuurse konkursi žüriisse.

Eraldi arhitektuurikonkursi korraldamist ei pea RKAS põhjendatuks.

"Rahvusraamatukogule ei ole kavas juurde ehitada täiendavat hoone mahtu, seega ei pidanud me vajalikuks korraldada iseseisvat arhitektuurikonkurssi," märkis Püss, ja selgitas, et raamatukogu hoone juures on väljakutseks insenertehilised lahendused, kuna tänane hoone seab piirangud. "Hoone on muinsuskaitse all, seega on täpselt ja rangelt ette kirjutatud, mida hoone juures saab ja tohib muuta," märkis ta.

Sirkel & Mall projekteerib vastavalt lähteülesandele. Mõned hoone osad on muinsuskaitseameti poolt tehtud eksperthinnanguga võetud kaitse alla. 2017. aastal tehtud töös märgitakse muu hulgas, et kuivõrd rahvusraamatukogus on kavas suured renoveerimistööd, "on mõistlik kaitse alla võtmisega ennetada rumalaid ja hoone algkehandit kahjustavaid ning mitterespekteerivaid otsuseid projekteerimis- ja ehitusprotsessis, mida hiljem pole võimalik tagasi pöörata".

Püssi sõnul on Sirkel & Mall koostanud kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimise aruande, mis on praegu muinsuskaitseametis kooskõlastamisel.

"Rekonstrueerimine on planeeritud läbi viia selliselt, et ruumiprogramm mahutatakse olemasolevasse hoone mahtu ning mingeid juurdeehitusi ei tehta. Täpsed muudatused ja lahendused selguvad projekteerimisprotsessi käigus," ütles Püss.

Püss lisas, et ilmselt on vaja turvalisuse tagamiseks lisada piirdeid ning tänapäevased tehnosüsteemid nõuavad ka katusele või fassaadile väliseid osi, mis lahendatakse koostöös hoone arhitekti ja muinsuskaitseametiga.

Rahvusraamatukogu hoone projekt valmis aastal 1984, ehitus algas 1985. aasta sügisel ning maja valmis 1993. Hoone ehitas Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsus nr 1. Hoone arhitekt on Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra. Hoone terviklahendusse kuulub ka spetsiaalselt valminud kunstiteoseid, tähtsaimad neist – näiteks Rait Präätsi vitraažid, Enn Põldroosi fresko) on integreeritud hoone arhitektuuri

Hoone kuulutati muinsuskaitseameti poolt mälestiseks 2017. aastal. Muinsuskaitseameti toonases, arhitektuuriajaloolase Mait Väljase koostatud eksperthinnangus märgitakse, et tegu on unikaalse suurobjektiga nii Eesti kui Euroopa 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis ning et rahvusraamatukogu hoone on tipparhitekt Raine Karbi kõige komplekssemalt projekteeritud ja põhjalikumalt teostatud monumentaalteosega.

Vabariigi valitsus eraldas tänavu augustis riigieelarvest 1,3 miljonit eurot hoone rekonstrueerimistööde algatamiseks, sellest summast jagub hoone projekteerimiseks. Renoveerimistöödega on kavas alustada 2022. aastal.

2017. aasta eksperthinnanguga saab tutvuda SIIN