Kahe investeeringu maht aastate peale kokku on 85 miljonit eurot. Sellest 22 miljonit läheb lähiaastatel ERR-ile, et ehitada uus tänapäeva nõuetele vastav telekompleks ning 53 miljonit rahvusraamatukogule, mille ruumidesse tuuakse kõik rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused. Tänu sellele leiavad raamatukogu ruumid efektiivsema kasutuse, kaob dubleerimine ning tekib uusi võimalusi arendada haridust, teadust ja innovatsiooni, teatas kultuuriministeerium.

"Kolme rahvuskultuuriliselt keskse, avalik-õigusliku institutsiooni heaks minevad investeeringud on tõeliselt märgilised. Meie eesmärk on eesti kultuuri talletamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile siin elavatele inimestele ning uute teenuste loomine. Täna kokku lepitud investeering peab selle tagama," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. 

Valitsus otsustas toetada aastatel 2020 kuni 2022 ka Tallinna muusika- ja balletikooli (nn Kaunite Kunstide Kooli) ehitust kokku 43 miljoni euroga.

ERR-i praegune telekompleks on amortiseerunud

ERR-i praegune telekompleks aadressidel Gonsiori 27 ja Faehlmanni 12 ei vasta ohutusnõuetele, selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. Nüüdisaegse tehnoloogiaga telekompleks kerkib praeguse Uudistemaja ja Raadiomaja, Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute vahel olevale tühjale platsile.

"Rahvusringhäälingu arenguhüpe on vältimatu. Me konkureerime kogu maailma valdavalt ingliskeelse meediaga ja seepärast on kõrgel tasemel telekeskus ja sealt lähtuv saadete kvaliteet tugev argument, mis aitab eelkõige noori hoida eestikeelses meediaruumis. ERR on eesti keele ja kultuuri arengu üks mootoreid, sest meie kultuurisaavutuste jäädvustamisel, restaureerimisel ja digiteerimisel on juhtiv roll ringhäälingul. Tänapäevaste tingimuste loomine aitab nende eesmärkide täitmisele otseselt kaasa," ütles kultuuriminister.

Uue telemaja rajamisega moodustab ERR juba olemasolevate hoonetega Kreutzwaldi tänava veeres ühtse terviku. Uude telemajja on kavandatud üle 400 töökoha. Vana telekompleks on plaanis müüa ning sellest saadavat tulu kasutada samuti uue maja rajamiseks.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et vähemalt aasta kulub ehitise projekteerimiseks ja muudeks ettevalmistustöödeks.

"Selle aja jooksul teeme me kindlasti veel vajalikke eeltöid linnaga ja siis tuleva aasta sügistalvel võiks olla esimene kopa maasse löömine," kirjeldas Roose asjade kulgu.

Kui Gonsiori täna ääres on praegu Raadiomaja ja Kreutzwaldis on Uudistemaja, siis uus maja tuleb nende kahe vahele.

"Konkursi võitnud arhitektide töö järgi on uus hoone igas mõttes kaasaegne, efektiivne, säästlik ja uutele keskkonnanõuetele vastav. Vana telekompleksi ülapidamiskulud, eriti talveperioodil, on täiesti pöörased," sõnas Roose.

Juba käesoleva aasta riigieelarvest tagas kultuuriministeerium telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot.

Telemaja arhitektuurikonkursi võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavand "Roheline lina", autoriteks Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür. Uue telekompleksi ehitust rahastatakse aastatel 2020 kuni 2023. 

Rahvusraamatukogu renoveerimist on kavandatud aastaid

Veerandsaja aasta eest avatud rahvusraamatukogu on olnud aastaid renoveerimise ootel, sest hoone on ebaökonoomne ning ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekas. Põhjalikku remonti vajavad kommunikatsioonid. Napilt on seniajani võimalusi pakkuda uusi teenuseid, mille vajadusele osutavad nii kasutajauuringud kui ka rahvusvaheline kogemus.

"Rahvusraamatukogul on Eesti kultuurimälu hoidmisel kindel roll," ütles minister Lukas. "Lisaks sellele aga peab raamatukogu end edasi arendama avatud kultuurikeskusena, mida suurinvesteering muu hulgas ka võimaldab. Lisaks sellele, et hoone saab uued kommunikatsioonid ja maja muutub energiasäästlikuks, tekib seal seninägematuid võimalusi lugejatele uute teenuste pakkumiseks ning tõeliselt tänapäevase sisuga ruumide loomiseks, kuhu kõik on oodatud."

Rahvusarhiivi toomisest samasse hoonesse tekkiv sünergia võimaldab senisest veelgi paremini teenindada sihtrühmi ning liita kompetentse, mida vajavad mõlemad asutused. Eelkõige puudutab see säilitusvaldkonda, kus lisaks hoidlatele on ka laborid ja stuudiod konserveerimiseks ning digiteerimiseks. Ka saab üheskoos efektiivsemalt hallata IT-taristut, teatas kultuuriministeerium.

Juba selle aasta riigieelarvest eraldas valitsus hoone renoveerimise algatamiseks 1,3 miljonit eurot, renoveerimistööd kestavad aastatel 2022 kuni 2027. Tööde maksumusele, 53 miljonile eurole lisandub sisseseadeks ja tehnoloogilisteks uuendusteks 10 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra, hoone ehitamist alustati 1985. aastal ning see valmis 1993. aastal.

Riik investeerib kinnisvarasse järgmisel aastal ligi 83 miljonit eurot

2020. aastal on riigil plaanis investeerida kinnisvara ehitusse kokku ligikaudu 83 miljonit eurot.

"Lähiaastate investeeringud suunatakse kolme suurema üksikobjekti ehitamisse, millele lisanduvad investeeringud riigimajadesse maakonnakeskustes ning veel mitmed Riigi Kinnisvara ASi poolt ehitatavad või rekonstrueeritavad hooned," ütles riigihalduse minister Aab.

Ühe valitsuse prioriteedina investeeritakse Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu aastatel 2020 kuni 2024  politsei- ja piirivalveameti ühishoonetesse ning päästeameti komandode hoonetesse üle Eesti täiendavalt 44 miljonit eurot, mille lõplik investeeringukava pannakse paika siseministeeriumi ja RKAS-i koostöös.

"Kinnisvarasse investeerimisel arvestame, et hooned on energiasäästlikud, optimaalse ruumilahenduse ja halduskuludega," lisas minister.

Osa järgmise aasta kinnisvaraotsustest tegi valitsus juba kevadel, näiteks Kääriku spordibaasi toetati täiendavalt 2,6 miljoni euroga, et kompleks lõplikult valmiks.

Lisaks toetati näiteks Pärnu politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ühishoone ehitust 25 miljoni euroga. Seda hoonet toetatakse osaliselt hoonete energiatõhususe tõstmise meetmest.

Samas suurusjärgus, 60-70 miljonit eurot, on riiklike kinnisvarainvesteeringute maht olnud ka viimastel aastatel.

Kokku on riigi omandis vahetult või RKAS-i kaudu ligikaudu kaks miljonit ruutmeetrit hooneid.