Peapiiskop Viilma on Eesti kirikuelu jätkumise osas optimistlik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma väitel pole põhjust arvata, et maakogudused kaovad ja luterlik usuelu soiku jääb. Kirikupingid pole tema sõnul küll täis, aga mitte ka tühjad.

Milline on olnud 2019. aasta EELK-le?

Ma arvan, et me oleme hinganud kaasa sellele, millises rütmis ühiskond hingab. Ka meie tähistasime Laulupeo 150. aastapäeva. Meie kirikute koorid käisid seal samuti ka meie kristlike koolide koorid.

See oli üks tähtsündmusi ka kirikute kooride jaoks, meie muusikute jaoks. Me oleme jälginud, kuidas ühiskonnal läheb ja kõik plussid ja miinused on meil tagasi kajanud. Või ka meie poolt reageeritud. Kenasti on aasta tegelikult läinud.

Ja kuidas siis kogudustel on läinud?

Kogudustel läheb samamoodi nagu läheb kohalikul kogukonnal. Me oleme küll võtnud selle seisukoha, et me ei rutta tegema haldusreformi ja kogudusi sulgema.

Meie põhimõte on, et me jääme paigale, me oleme igal pool seal, kus inimesed on ja see on olnud kiriku missioon kuigi kui vaadata puhtalt sellist demograafilist olukorda, kus linnas elab 70 protsenti ja maal 30 protsenti rahvast siis meie kogudused on endiselt maal. Kirikupingid ei ole mitte täis, kuid õnneks ei ole ka mitte päris tühjad.

Nii, et ühtegi kirikut kinni panema ei hakka?

Vastupidi. Me oleme väge ja jõudu täis. Me restaureerime ka neid kirikuid, mis on kunagi kasutusest välja jäänud, et need uuesti kasutusse võtta ja leida neile teenimisviise kogukonnas laiemalt. Me ei ole sulgemas ühtegi kirikut.

Paljusid kirikuid remonditakse. Kas see on viimase aasta trend?

Ma arvan, et see on natukene meie kultuuri kristluse või meie kultuuri luterluse väikene ilming. Väga palju on omavalitsusi ja ettevõtjaid, kes võib olla ei taha sisuliselt kirikusse kuidagi puutuda aga hea meelega on nad nõus andma toetusi selleks, et katust parandada, kell taas helisema panna, torni valgustada ja muid selliseid toredaid asju toetada. Ma arvan, et see näitab sellist positiivset suhtumist kirikusse ja valmidust kirikuga koostööd teha.

Kas selliseid ettevõtjaid on tulnud viimase aasta jooksul juurde?

Tegelikult astub selliseid inimesi juurde ikka ja jälle, kes ütlevad, et ma tahaksin toetada ühte või teist kirikut või kogudust ja enamasti on need kirikud ja kogudused nende inimeste juurtega seotud. Selliseid inimesi ikka tuleb, kuid ma ei oska öelda, kas just selle aasta jooksul on nende arv kasvanud. Üldiselt võiks öelda, et selline suhtumine näitab ka majanduslikku heaolu kasvu.

Kuidas omavalitsused toetavad kogudusi?

Mul on hea öelda, et omavalitsused on hakanud rohkem toetama. Tallinn, Tartu ja mõned teisedki suuremad linnad on teinud seda kogu aeg.

Natukene on selle pildi löönud segamini haldusreform.  Meil on tekkinud juurde uued omavalitsused liitmise tulemusena. Ka omavalitsusjuhid, kes on jätkanud nendes ülesannetes on varem harjunud tegelema kas ühe või kahe kogudusega ja nüüd on olukord, kus ühes omavalitsuses on neli-viis ja Saaremaal üle kümne luterliku koguduse.

Aga kurta ei saa. Tegelikult on kirik jõudmas sellisesse olukorda, kui inimesed vaatavad kirikut kui loomulikku osa ühiskonnast.

Riigikogu niinimetatud katuseraha jagamisel ei unustatud kirikut. Kas see näitab poliitikute suhtumist kirikusse?

Poliitikud suhtuvad positiivselt. Ma ei tea poliitkuid, kes kiriku suhtes kuidagi regulaarselt negatiivselt väljenduks. Mis puudutab raha jagamist ja katuseraha jagamist siis ühest küljest on väga tore, et kohalik poliitik leiab üles kohaliku koguduse. keda toetada lisaks siis teistele mittetulunduslikele organisatsioonidele.

Aga teisest küljest näitab toetuste jagamine kogudustele, et riiklik programm, mis puudutab pühakodade kordategemist on jäänud ajale jalgu.

Põhimõtteliselt võiks seda raha jagada pisut teisti ja läbipaistvamalt. Aga loomulikult oleme me väga tänulikud kui annetused tulevad kogudustele.

Kuidas kristlikel koolidel läheb?

See on selline valdkond, kus kõigil silmad säravad. Õpilaste arv kristlikes koolides kasvab.  Peaaegu kõik hiljuti asutatud koolid ongi kasvamas.

Kristlikke koole on kümme ja luterlikke koole nende hulgas neli.  Ainult et ruumipuudus on siin ja seal. Ehk siis me ei jõua isegi järgi õpilaste arvu kasvule. 

Aga iseenesest on tegu väga tänuväärse ettevõtmisega, mis on ka ühiskonna poolt  positiivse tagasiside saanud ja me oleme ise küll väga rõõmsad selle üle. Lisaks koolidele on meil ka laste päevahoiud, meil on lasteaiad ehk siis kristlik haridus on kindlasti südameasi ja loomulik luterikirikule eriti.

Kas luterlikke koole tuleb juurde?

Ma ei näe nii aktiivset tegevust, et kellelgi oleks juba koolitusluba valmis. Aga Põlvas avati selle aastal väikene Jakobi kool, mis on Tartu luterliku kooli väike tütar. Kui neil hakkab minema hästi, küllap lähebki, siis võib-olla sellise mudeliga väikeseid koole võib tulla juurde, kus emakool on suuremas keskuses.

Kristlikes koolides õppivad vanemad õpilased saavad varsti gümnaasiumiealisteks. Kas Eestisse tuleb kristlik gümnaasium?

Kindlasti tuleb gümnaasium aga tõenäoliselt ei tule ta järgmisel õppeaastal. Vaja oleks leida ruumid, töötada välja õppekava. Täna on Tallinna Toomkool kõige esimene, kelle lapsed jõuavad sellesse vanusesse.

Tõenäoliselt me peame siin kõik üheskoos seljad kokku panema ja mõne aasta pärast selle gümnaasiumi avama aga sinna läheb veel natukene aega. Valmisolek ja soov on kõigil olemas.

Kas usuõpetus peaks olema kohustuslik?

Mina olen väljendanud oma seisukohta kogu aeg ja ka praegu olen sellel seisukohal, et meil peaks olema mingil tasemel usundiõpetus ehk siis selline võrdlev usundiõpetus mitte ühe religiooni või konfessiooni keskne.

Eestis peaks olema vähemalt ühes kooliastmes usundiõpetus ühe kursuse osas kohustuslik. Loomulikult kultuuriline kontekst mõjutab seda, et on päris loomulik, et me kirstlust peaksime käsitlema rohkem.

See ei ole siis mitte usuõpetus vaid see on kultuuri, meie oma kultuuri õpetuse kontekstis. Ma olen seisukohal, et see peaks olema paremini korraldatud, sest meie noorte või uue põlvkonna usualane või religioonialane kirjaoskus on väga madal.

Millised on teie Moskva visiidi tulemused?

Visiit oli ääretult huvitav. Sellel visiidil oli kolm eesmärki. Üks oli kohtuda patriarh Kirilliga. See oli vastukülaskäik tema Eesti visiidile, mis toimus 2013. aastal. Soovisime rääkida sellest, et eestlasi elab Venemaal päris palju ning luterlaste teenimine on meie vastutuse all. Õnnistaime Moskva visiidi käigus sisse ka renoveeritud saatkonnahoone.

Eestlasi elab üle terve maailma. Milline on kontakt nendega?

Jätkuvalt püüame korraldada ja aidata kaasa vaimulikule teenimisele üle maailma. Meil on ligikaudu 30 endist Välis-Eesti kogudust, mis täna on meie EELK kogudused. Oleme vaimulikud läkitanud sinna teenima - Austraaliasse, Kanadasse Ameerikasse, Rootsi, Soome, Inglismaale ja Saksamaale.

Nii, et see ampluaa on päris suur. Me oleme leidnud, et meie missioon on korraldada teenimist eesti keeles nii kaua kuni see on vajalik.

Vanades kogudustes, mis 60-70 aastat tegutsenud, on tegevus kokku tõmbumas. Samas on meil Brüsselis ka päris uus kogudus. Seal on aktiivne koguduse-elu  Kui me räägime Soomest siis seal on meil koostöö Soome luteri kirikuga, sest eestlastel on soome keele oskus hea ja ei ole vaja tingimata luua uusi kogudusi. Helsingis aga on näiteks eestikeelne kogudus, mis on tegutsenud peaaegu terve sajandi.

Uued kirikud ja kogudused Eestis?

Kirikute ehitamisega on nii, et eks me kõik kibeleme ja tahame näha, et nad valmiksid kohe-kohe.  Oleme harjunud sellega, et uusi hooneid ehitatakse ja mõne aastaga on need valmis. Ajalugu näitab, et suuri kirikuid ehitati aastaid, vahel kümneid või sadu aastaid.

Sakus on kirikutorn püsi, rist on peal. Otsime järgmiseks etapiks vahendeid läbi toetuste ja annetuste. Mustamäe kirik on samuti valmimas. Kogudus juba tegutseb hoones ühes osas aga kirikusaal on veel lõpetamata.

Ka Sauel on lootus samuti paari-kolme aasta pärast kirikut ehitada.

Nii need arengud liiguvad. Eks me püüame olla seal, kus inimesed on ja kuna Tallinn on tõmbekeskus ja pealinna lähiümbrusse on samuti palju rahvast kolinud siis on meie kohustus ka neid teenida.

Millal Martin Lutheri mälestussammas taastatud saab?

Me oleme lubanud ja loodame, et see valmib siis reformatsiooniideede Eestisse ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks.  Eks me näe.

Mõtteid on ju erinevaid on ka väga uuenduslikke ja innovaatilisi ideid. Komisjon on loodud, tehtud on korjandus ja kindlasti see ühel päeval valmib.

Mis toob aasta 2020?

2020. aasta toob meile kaasa veel ühe laulupeo. me peame ka vaimulikke laulupidusid, me jätkame seda traditsiooni, mis 150 aastat tagasi algas. Esimene üldlaulupidu oli vaimulik laulupidu. Seega leiab kirikupäev ka vaimulik laulupidu aset juuli alguses Viljandis.

Jätkame uuel aastal lauluraamatu koostamisega. Me oleme kirikukogul võtnud vastu uue lauluraamatu kontseptsiooni ja moodustatud on toimkond, kes sellega tegeleb. Uuel aastal saab ametisse projektijuht.

Meil on ka pooleli meie oma kiriku õigusreform. Tahame muuta kiriku õigusliku struktuuri kohaseks koguduste tegeliku eluga. Meil on see pintsak jäänud pisut suureks, me peame seda natukene kohendama.

Nii, et tööd on palju ja kõik kogudused jätkavad oma tegevust.  Jumalasõna kuulutamise ja sakramentide jagamise kõrval on meie jaoks olulised lapsed, noored, eakad. Kogu inimese elukaar ja see on see kõige ilusam osa kiriklikust tööst, mis kahjuks alati välja ei paista.

Milline on teie jõulusoov?

Minu jõulusoov ongi vaadata väikseid asju, mis muidu välja ei paista. Kui meie ümber on inimesi, kes on üksikud siis väikeste asjadega saab palju ära teha. On see koputus koridori uksele ja jõulusoovi edasi andmine või ka väikese  jõulukaarti saatmine.

Kellegi käest küsimine, et äkki ta tahaks, et poest tuuakse jõulutoit koju, kui tegu on eakate inimestega, kes ise ei saa seda teha. Tillukesed asjad. Väikstest asjadest saavad suured ja ma arvan, et me peame väikeseid asju tähele panema. Ja ka ise saama läbi väikeste heategude suurte imede ja muutuste tekitajateks.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: