Selle nädala esimeses pooles Nelijärvel toimunud EELK Vaimulike konverentsil andis konverentsi juhatus mulle ülesande pidada ettekanne teemal "EELK löögirusikas".

See sõnakasutus tundus üsna ekstravagantne, väljakutsuv, intrigeeriv, võiks öelda et isegi jõuline ja militaarne. Kuna olen konverentside ja seminaride korraldajatele alati öelnud, et lepin terviku huvides väljapakutud ettekannete teemadega, olin ka seekord päri.

Löögirusikas

Löögirusikas... Mida see võiks tähendada? Tehes seda, mida esmalt paljud tänapäeval mõne sõna või mõistega silmitsi seistes teevad, ehk guugeldades, saab sõnale "löögirusikas" üllatavalt vähe vasteid. Tulemuseks on kõigest 63 viidet kuuel leheküljel. Siiski saab teha mingi subjektiivse üldistuse, millises tähenduses Eesti kontsketis sõna "löögirusikas" tavaliselt kasutatakse.

Kõige rohkem, 24 viidet ehk üle kolmandiku viidetest olid seotud spordiga – peamiselt motospordi, rattaspordi ja meeskondlike pallimängudega. Löögirusikaks on spordiga seotud artiklites enamasti meeskond tervikuna või mõni väiksem grupp suuremast hulgast võistlejatest.

Viis otsingu tulemust olid seotud siseriikliku poliitikaga, kus mõni erakonna esindaja oli valimiste eel või järel lootmas oma erakonna tippudele kui löögirusikale, või uuele loodavale koalitsioonile kui võimsale rusikale. Neli viidet olid seotud kaitsejõududega, sealhulgas sellest, mis või kes moodustavad Eesti kaitseväe ja NATO liitlaste löögirusika.

Nõnda selgus guugeldamisest, et meedias kasutatakse sõna "löögirusikas" ülekaalukalt spordi kohta ning vähem poliitika või kaitsevõime iseloomustamiseks. Kõik muud selle sõna kasutused meedias on juhuslikud.

Et siiski täpsemalt aru saada sõna "löögirusikas" tähendusest, tuleb appi sünonüümisõnastik, kus märksõna "sõjavägi" taha on märgitud rünnakuks koondunud armee sünonüümina: löögirusikas, rusikas, löögijõud.

Löögirusika sihtmärk

Ülal viidatud otsingu tulemusel leitud artiklites kirjeldatakse, et löögirusikat rakendatakse mingi konkreetse eesmärgi täitmiseks: mõne mängu, matši või valimiste võitmiseks, vaenuväe heidutamiseks, reformi või muutuse läbiviimiseks, samuti ka mingi perioodi või ajaühiku kestel vastu pidamiseks.

Järelikult on seatud ka konkreetne eesmärk, mille täitmiseks löögirusikas luuakse ja tööle rakendatakse

See võib olla lühiajaline ja konkreetne ülesanne, mis tuleb täita, nagu seda on valimiste võit. See võib olla ka pikaajaline ja tähtajatu pidev fokuseeritud tegutsemine või valmisolek, nagu seda on kaitseväes vaenlase heidutamine ja valvelolek vaenlase rünnaku korral tegutsemiseks. Olemas on ka mingi kava, strateegia, plaan või kaardistus.

Kiriku löögirusikas

Kirik on läbi ajaloo saatnud töötegijaid välja misjoneerima – külvama seemet. Seda ülesannet peab kirik täitma ka nüüdisajal.

Peame tegutsema ilmalikus maailmas, ilmalike inimeste seas ja lisaks Jeesuselt saadud misjoniülesandele kaardistama ka oma misjonipõllu ja sõnastama konkreetses kontekstis ja keskkonnas selge lähteülesande.

Meie teame, et meil on kirikuna ilmalikele inimestele edasi anda hea sõnum. See on isegi parem pakkumine kui kellelgi teisel  – evangeelium, igavese elu sõnum. Kuidas teha aga nüüdisaja kiriku- ja usuvõõrale inimesele selgeks, et kiriku pakkumine on parem kui nende senine elu ilma kristliku usu ja Jumalata?

Samal ajal on meil arutelu all veel, kuidas tegeleda oma koguduste ulgu-liikmetega? Nendega, kes on ristitud ja kirjas, kuid keda me kirikus ei näe ja kes on elava sideme kirikuga kaotanud.

Meie, kes oleme veendunud, et üks kristlane ei saa olla kristlane, kui ta ei ela pidevas koguduse osaduses ega saa osa sõnast ja sakramendist, arvame, et need inimesed on kiriku jaoks kadunud. Lisaks ei ole nad ju teinud ka oma nimelist liikmeannetust!

Tegelikult selgub selliste inimestega suheldes, et nad ei ole oma usku sugugi kaotanud. Nad tunnevad pisut piinlikkust, et nad pole saanud piisava usinusega kirikus käia või ka kirikule annetada, kuid enamasti ei ole see olnud põhimõtteline kirikule selja keeramine. See on lihtsalt nõnda juhtunud!

Inimesed ise loodavad, et kodukogudus ja selle õpetaja ei ole neid "välja visanud". Nad räägivad ju ikka oma kodukirikust, oma perekonna õpetajast, kuigi viimasest kodukirikus viibimisest ja jumalateenistusel või ametitalitustel osalemisest on möödas aastaid.

Mul on tunne, et me oma igapäevases tegevuses ei erista neid kahte suurt gruppi. Esmalt usu- ja kirikuvõõrad, kes vajavad misjonit, teiseks need, kellel on kirikuga seos läbi ristimise või leeritamise, kuid kelle aktiivne side kirikuga on jäänud aastate kestel loiuks või olematuks.

Tegelikult lisandub veel kolmas rühm inimesi, need, kellega me igapäevaselt töötame – kiriku aktiivsed liikmed.

Löögirusika sihtgrupp

Seega, kes on kiriku löögirusika sihtgrupp? Kas me eristame oma kuulutustööd tehes, eriti oma kuulutuse sisus neid kolme gruppi või on meie töömeetodid ja sõnum alati sama ja muutumatu?

Nõrgal vundamendil asuvad kõik need, kes valivad oma sihtgrupina ühiskonnast või kirikust välja ainult mugavama, meeldivama osa – rikkad, ilusad ja tegusad, või ka ainult haavatumad ja nõrgemad. Ülejäänud jäetakse kõrvale. Meie tööpõld on aga kogu kirik ja kogu ühiskond. Kristus tuli kogu rahvale!

Tavapäraselt on ühe koguduse tegevus aktiivne ja läbimõeldud koguduse aktiivsete liikmete sihtgrupis. Nende jaoks tegutseb või toimub kogudustes pühapäevakool, noortering, leeritöö, piiblitund, vestlusring, töö eakatega, diakoonia- ja hoolekandetöö, peretöö, muusikatöö, meeste-naistetöö, kodukülastused ja palju veel.

Kas aga koguduses on samamoodi sihtrühmade põhiselt planeeritud tegevusi ka ulgu-liikmete ehk "kadunud lammaste" ning kirikuvõõrastest ilmalike hulgas?

Milliseid konkreetseid planeeritud ja suunatud tegevusi saame nimetada kadunud lammaste tagasitoomiseks? Mida konkreetselt ja planeeritult teeme selleks, et külvata seemet seal, kuhu seda veel pole külvatud, et teha misjonitööd?

Kas poleks mõistlikum, et kui saadame kiriku/koguduse löögirusika konkreetse ülesandega välja, siis ka täpsustame, kuhu ja kelle juurde me selle väe saadame?

Löögirusikas – kollektiivne vägi

Kui guugeldamise tulemusel saadud viidetest löögirusika-sõna kohta nokkida välja märksõnad, mis on ühendavad, saame pisut selgema pildi, mida üks löögirusikas endast kujutab. Need sõnad on: ühtne, ühiselt, meeskond, ansambel, rühm, liitlased, brigaad, üheskoos, üksus, vägi, armee. Nõnda on löögirusika tunnuseks veel ka kollektiivselt tegutsemine.

Koguduse löögirusikas ei ole kunagi koguduse vaimulik üksi. Ka praost, piiskop ega peapiiskop ei ole üksi. Me kõik vajame meeskonda. Ja mitte ainult selleks, et delegeerida oma ülesandeid kellelegi, vaid selleks, et jagada erinevaid ülesandeid koos vastutusega erinevate meeskonnaliikmete, aktiivi, kaastööliste, vabatahtlike vahel ära.

Siin peaksime nüüd mõtlema, kuidas meie kõikidel tasanditel tegutsevad löögirühmad jõuavad kolme ülalkirjeldatud sihtgrupini. Millised on meie kõigi võimalused inimeste kõnetamiseks, kaasamiseks ja päästmiseks?

Kas me seni oleme tegutsenud sihtrühma põhiselt või oleme lähenenud samade meetodite ja sama sõnumiga nii sellele, kes käib igal pühapäeval kirikus, kui ka sellele, kes käis seal viimati 10-15 aastat tagasi või ei ole veel kunagi käinudki?

EELK-s on suured võimalused löögirusikana toimida nii ühiskonnas, oikumeenilises perekonnas kui ka kiriku sees erinevatel struktuuritasanditel.

Peame vaid tegutsema teadlikult ja planeeritult oma meeskonda moodustades, sihtrühmi, aega, ülesannet ning muud vajalikku eelnevalt strateegiliselt kaaludes ja määrates. Igal juhul tuleb minna müüride ja pastoraadiseinte vahelt välja – maailma, kuhu ka Jeesus oma jüngrid saatis.