Türgi on teatanud valmisolekust viia oma sõjavägi Liibüasse, kui seda palub killustunud riigi pealinna Tripolit ja osa Liibüa lääneosast kontrolliv rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Diktaator Muammar Gaddafi järgne Liibüa on jagunenud sisuliselt kaheks riigiks, mis mõlemad peavad end selleks õigeks Liibüaks. Riigis aga on ka piirkondi, mida kumbki neist ei kontrolli. Ida-Liibüat kontrollivale valitsusele on toetust avaldanud Venemaa ja mõned Lähis-Ida riigid. ÜRO tunnustab Tripolis istuvat valitsust ning just seda valitsust tahab oma vägedega toetada ka Türgi.

Tripoli valitsusega on Türgi sõlminud juba kaks sõjalist lepingut - sõjalise koostöö lepingu ning merepiiri kaitsmise lepingu.

Eksperdid ja poliitikategelased aga arvavad, et kuna Ida-Liibüa valitsust toetab Venemaa, ei ole Türgi tegelikult kuigi innukas oma vägesid Liibüasse viima, sest Venemaaga tüli norida Ankara kindlasti ei taha.

"Üldine arvamus on, et isegi kui Türgi oma väed Liibüasse saadab, jääb see piiratuks eriüksustega ja needki jäävad tagalasse kohalikele väljaõpet ning tehnilist abi andma," arvas Türgi Aasia ja Vaikse Ookeani Uurimiskeskuse direktor Selcuk Colakoglu.

"Anonüümne ametnik teatas, et lahinguvägesid Türgi Liibüasse ei saada. Loomulikult hõlmab sõjaline koostöö eri valdkondi, minu mäletamist mööda näiteks baaside
rajamist ja instruktorite saatmist. Aga lahinguüksused on teine asi. Ma loodan, et Türgi lahinguüksusi sinna ei saada," ütles Türgi endine välisminister Yasar Yakis.

Venemaa on Türgi avaldusele vägede saatmisest juba reageerinud, näiteks kutsus president Vladimir Putin koos Itaalia peaministri Giuseppe Contega taas üles Liibüa kriisi rahumeelsele lahendamisele. Putin helistas ka Egiptuse presidendile Abdel Fattah al-Sisile, kellega samuti Liibüas toimuvat arutati.

Liibüa idaosa valitsuse spiiker: Liibüa ei taha Türgi sõdureid

Türgi soov saata oma sõjaväelased Liibüasse on vastuvõetamatu ning selle teoks saamine oleks sekkumine sõbraliku riigi siseasjadesse, ütles Liibüa idaosa parlamendi spiiker laupäeval.

Aguila Saleh ütles ühisavalduses oma Küprose ametivenna Demetris Syllourisega, et Türgi sammud suurendavad pingeid ning kõigutavad piirkonna stabiilsust.

Saleh ja Syllouris kohtusid Küprose pealinnas Nikosias, lausus Saleh´ nõunik Hamid al-Safi Liibüa idaosas Benghazi linnas ajakirjanikele. 

Saleh ja Syllouris mõistsid ka taas hukka merepiirileppe, mille Türgi valitsus sõlmis Liibüa Tripolis asuva ühtsusvalitsusega (GNA), kuid mida Liibüa parlament pole veel ratifitseeritud. Spiikrite sõnul rikub see lepe rahvusvahelist õigust ning sellel puudub igasugune seaduslik alus.

Spiikrid kuulutasid ühisavalduses Türgi ja GNA lepped rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ning nimetasid Türgi plaani Liibüasse väed saata vastuvõetamatuks. 

Liibüa idaosa valitsuse spiiker kutsus Küprost võtma tagasi GNA-le antud tunnustuse, sest see valitsus on tema sõnul kaotanud legitiimsuse ja tahab müüa Liibüa välismaalastele maha, lausus Safi. 

Sel nädalal üllatusvisiidi Tuneesiasse teinud Türgi president Recep Tayyip Erdogan kordas tollal, et tema riik kaalub sõdurite saatmist Liibüasse juhul, kui Tripoli esitab vastavasisulise kutse. 

Türgi sõlmis merepiiri- ja teised lepped Liibüa valitsusega, mis kontrollib pealinna Tripolit ja osa riigi lääneosast.

Sõjaline lepe lubab Ankaral saata Liibüasse sõjalisi eksperte ja sõdureid koos relvadega, kuigi Liibüale kehtib ÜRO relvaembargo, mida on rikkunud teisedki riigid.

Türgi sõnul annab merepiirilepe talle majanduslikud õigused suure osa Vahemere idaosa üle. Kreeka, Küpros ja Egiptus peavad lepet kehtetuks, sest see rikub nende merepiiri.

Küprose valitsusel puuduvad diplomaatilised suhted Türgiga, kelle hinnangul esindab see vaid Küprose kreeklasi. 

Küpros on jagatud kaheks alates 1974. aastast, kui Türgi väed sisenesid saarele ja okupeerisid vastuseks Kreeka sõjaväehunta mahitatud riigipöördekatsele selle põhjapoolse kolmandiku.

Küprose Vabariik on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige, kuid saare Türgi kontrollitaval alal 1983. aastal asutatud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki (TRNC) tunnustab vaid Ankara.

ÜRO vahendatud kõnelused saare taasühendamiseks kaht tsooni ja kogukonda hõlmavas föderatsioonis katkesid 2017. aasta juulis ja pole tänaseni jätkunud osaliselt Küprose ja TRNC tõsiste erimeelsuste tõttu avamere gaasimaardlate üle.