"Kui pinge jääb edasi kestma, siis tõenäoliselt jääb ka kütuse hind maailmaturul sellele tasemele või kerkib veel kõrgemale. Ja sellisel juhul võib arvata, et kusagil ülejärgmise nädala alguses võiks hinnatõus realiseeruda ka Eesti tanklates. Kui aga pinge natukene lahtub ja hinnad tulevad alla, siis me ei pruugi seda hinnatõusu Eesti kütuseturul üldse tajudagi," rääkis Vaht.

Vaht meenutas sama olukord oli kui septebrikuus rünnati Saudi Araabia naftarajatisi. "Siis hinnad ju tõusid maailmaturul esimeste sekunditega turgude avanedes esmaspäeval 20 protsenti. Siis tulid hinnad alla tagasi ja lõpptulemus oli see, et hinnatõus Eesti tanklates oli isegi väiksem kui see milline oli maailmaturul hinnatõus. Ei ole täna mul küll põhjust arvata teistmoodi," rääkis ta.

Hinnatõusu teised faktorid

Alan Vaht rõhutas, et kevadel ja juba varemgi on siiski Eesti tanklates tuntavat hinnatõusu oodata, sest seda põhjustab mitu asjaolu.

"1. jaanuaril toimus üks suur muutus, mis Eesti kütuseturgu ja hindu tanklates oluliselt mõjutab. Kui eelmisel aastal oli biokütuse kohustus 6,4 energia protsenti, siis 1. jaanuarist on see vedelkütuse seaduse järgi 10 energia protsenti. See on asja üks külg, aga tegelikult on siin üks seadus, mis on biokohustuse osas veelgi karmim. See on atmosfääri õhukaitseseadus, mis paneb kütusetarnijatele kohustuse tarnida turule selliseid kütuseid, mille kasvuhoonegaaside emissioon oleks kuus protsenti väiksem. Ja see kohustus on oluliselt suurem kohustus kui vedelkütuse seaduses sätestatud kümne energia protsendi kohustus. Selle mõju saab olema ka kütusehindades mingil hetkel kajastatud," rääkis Vaht.

Vaht märkis, et kuskil kaks kuni 2,5 senti liitrist saab olema täiendav kütusehinnalisa. "Ma julgen arvata, et kusagil jaanuarikuu jooksul võib see täiendav biokütusekohustuse hinna mõju kajastuda ka Eesti tanklates," sõnas Vaht.

Vaht lisas, et veel ühe olulise faktorina mõjutab kütuseturgu globaalselt ookeanilaevade laevakütuste väävlinõue. "1. jaanuarist ei tohi väävlisisaldus olla laevakütuses suurem kui 0,5 massiprotsenti, varasemalt oli lubatud 3,5 massiprotsenti. See on tekitanud täiendavat nõudlust diislikütuse järgi ja see on tõstnud ka juba diislikütuse hindu turul. Tõenäoliselt selle mõju alles hakkab kätte jõudma ja diislikütus muutub kallimaks," ütles Vaht.

Lisaks omab tema sõnul mõju OPEC-i ja Venemaa otsus naftatootmiskärbet pikendada ja suurendada, mis kestab kuni märtsikuuni.

Vaht rääkis, et kõik eelpoolnimetatud faktorid tagavad, et kuni märtsikuuni on kütusehinnad altpoolt väga tugevalt toetatud ja on surve kõrgemateks kütusehindadeks.