"Me oleme Iraagis palju raha kulutanud," selgitas Trump uudisteportaali Axios teatel.

"Iraak, halvim otsus, minna Lähis-Itta oli halvim otsus meie riigi ajaloos... Me ei lahku, kui meile selle [ühise sõjaväebaasi] eest tagasi ei maksta," lisas ta.

Trump teatas ka, et tema poolt varem tehtud ähvardus võtta ameeriklaste või USA vara ründamise korral sihtmärgiks Iraani kultuuriobjektid oleks õigustatud samm.

"Neil on lubatud meie inimesi tappa. Neil on lubatud piinata ja sihtmärgiks võtta meie inimesi. Neil on lubatud panna tee äärde pomme ja meie inimesi õhku lasta. Ning meie ei tohi nende kultuuriobjekte puutuda? See ei käi niimoodi," rääkis ta.

Trumpi ähvardus on pälvinud laialdast kriitikat, sealhulgas ka nende poolt, kes on toetanud Washingtoni rünnakut Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani vastu. Mitmed rahvusvahelise õiguse eksperdid on rõhutanud USA meedias sõna võttes, et teadlikud rünnakud kultuuriliselt oluliste objektide vastu oleks sisuliselt sõjakuritegu. Algset laupäeval tehtud avaldust ei suutnud summutada ka välisminister Mike Pompeo kommentaarid, sest pühapäeval Trump kordas ähvardust.

Pentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.

Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.

Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.

Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.

President Trump on hetkel keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil ja aasta alguses ollakse silmitsi kriisiga nii Lähis-Ida kui ka Korea poolsaarel. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks.

Seega kuna Trump nüüd Iraanile vastulöögi andis, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi poleks teinud, oleks tal olnud jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal. Iraagi parlamendis võeti pühapäeval vastu resolutsioon, millega kutsuti valitsust üles saatma riigist välja USA vägesid. Resolutsioon oli ajendatud Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmisest USA poolt.

Iraagi parlament toetas USA vägede riigist välja saatmist

Iraagi parlament võttis pühapäeval vastu resolutsiooni, millega tehti valitsusele ettepanek saata USA väed riigist välja.

Iraagi kõrge ametnik selgitas samas väljaandele Axios, et praktikas ei pruugi USA vägede riigis viibimise lõpetamine reaalsuseks saada - tegemist on resolutsiooniga ning peaminister, kes selle allkirjastama peaks, on praeguse seisuga tagasi astunud.

"See on ajutine võit Iraani toetavatele parteidele," selgitas allikast ametnik. "Kuid see on ka selge sõnum sunniitide ja kurdide poolt, kes ei hääletanud, ning ka osade šiiitide poolt, et nad soovivad, et ameeriklased Iraaki jääksid."

USA vägede Iraagis viibimise juriidiliseks aluseks on hetkel Iraagi valitsuse kutse. Pühapäeval toimunud hääletus seda kutset ei tühistanud, vaid tegu on kõigest sammuga selles suunas. USA vägede võimalik lahkumine võib samas aga olla Soleimani tapmise üheks kõige murrangulisemaks tagajärjeks, sest see takistaks oluliselt võitlust äärmusrühmituse ISIS vastu ning see oleks ka Iraani ühe geopoliitilise eesmärgi täitumine.

Hetkel viibib Iraagis kokku umbes 5000 USA sõdurit.