"Kindlasti ta tekitab küsimusi rahvusvahelise õiguse seisukohast ja on võimalikult problemaatiline. Tegemist on sellega, mida inglise keeles nimetatakse targeted killing (sihttapmine - tõlge) ja see selle paneb siis toime USA Iraagi pinnal kõrge Iraani riigiesindaja vastu. Rahvusvahelise õiguse mõttes on tegemist relvastatud jõu kasutamisega," rääkis Mälksoo ERR-ile.

"Kui lähtuda ÜRO hartast, siis on üldine relvastatud jõu kasutamise keeld teise riigi vastu, millele on kaks erandit. On ÜRO Julgeolekunõukogu kollektiivne otsus ja riikide õigus relvastatud enesekaitsele. Mulle tundub, et USA argument ongi peamiselt selles, et siin on tegemist ühe enesekaitsevormiga, kuna antud isik, keda rünnati, on juba organiseerinud rünnakuid, kus inimesi, kaasa arvatud USA kodanikke, on surma saanud," selgitas ta. "Samuti oli ta USA väidete kohaselt vahetult uusi rünnakuid organiseerimas. Ei maksa unustada, et Iraagi pinnal on jätkuvalt USA väekontingent, ca 5000 sõdurit," lisas Mälksoo.

Mälksoo sõnul on tegemist suhteliselt pretsedenditu juhtumiga, sest tegemist on kõrge Iraani riigi esindajaga. Samas rahvusvahelise õiguse juhtimite tõlgendamise ajalugu pidevalt täieneb. "See täieneb, kas või selle kaudu, kui relvastus täieneb. Näiteks 30 aastat tagasi arvatavasti selline droonirünnak ei olnudki võimalik, aga täna on.

Oht on Mälksoo sõnul selles, et see loob uued standardid, mis võivad meid viia tagasi džungliseaduste poole. "Kui sellised rünnakud on võimalikud, siis eks nad on ka kuskil mujal ja teiste riikide poolt võimalikud. Ja võib-olla ka USA jt Lääneriikide vastu, " arutles Mälksoo.

Mälksoo lisas, et lähilähituleviku mõttes on kõige suurem küsimus see, millised reaktsioonid järgnevad Lähis-Ida riikide seas. "Iraan võib oma riigi kõrge esindaja tapmist tõlgendada nii, et nüüd on temal tekkinud õigus relvastatud enesekaitsele," sõnas Mälksoo.

Küsimusele, kas Venemaa võis 2014. aastal Krimmi annekteerimist rahvusvahelise õiguse kontekstis samuti tõlgendada enesekaitseõigusena, vastas Mälksoo, et enesekaitseõigus eeldab ikkagi relvastatud rünnakut. "Seda lihtsalt ei olnud Ukrainas ja Krimmis. Putin ütles, et kui Venemaa ei sekkuks, siis venekeelsed elanikud võivad tulevikus sattuda ohtu, aga see on hoopis midagi muud," ütles Mälksoo.

Mälksoo sõnul saab USA öelda, et antud juhul oli tegemist isikuga, kelle tööks oli organiseerida relvastatud rünnakuid ja teiste inimeste tapmisi, siis selle kaudu on võimalik seda teha, aga komplitseerituks teeb selle lisafaktorina rünnaku toimumine kolmanda riigi (Iraagi) pinnal, eeldatavasti ilma selle otsese nõusolekuta.

Iraagis hukkus ööl vastu reedet USA raketilöögis Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani. Rünnakuks andis käsu president Donald Trump, teatas Pentagon ametlikus avalduses. Iraan on lubanud USA-le karmi kättemaksu.

Vare: konflikt võib tuua majanduslikud tagajärjed

Eestile, nagu ka teistele riikidele võib USA-Iraani konflikt tuua kaasa majanduslikud tagajärjed, mille põhjustab nafta hinna tõus, ütles majandusanalüütik Raivo Vare "Aktuaalsele kaamerale".

"Teistpidi on probleem majanduslik, kuna Pärsia lahe ümber on nii-öelda naftatarnete allika koht üks põhilisemaid või kõige suurem ja seal on ennegi olnud sellega probleeme, kui Iraan on rünnanud naftatankereid ja Saudi nafta infrastruktuuri. Kui tekivad mingisugused katkestused näiteks Iraani tegevuse tõttu naftatarnetes, siis hinnad lähevad üles ja maailma majandusele annab see tagasilöögi kõigile, mitte ainult sealsele piirkonnale või asjasse otseselt segatud osapooltele," selgitas Vare.

Kross: vaevalt tekib Toompeal kellelgi kahtlus, kelle poole hoida

Riigikogu väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi (RE) sõnul pole Eestis kahtlust, kelle poole konfliktis hoida.

"Mõnes mõttes on siin väike julgeolekukahvel meie jaoks olemas. Nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s Eesti julgeolekuliitlane number üks on Ameerika Ühendriigid, nii et kui me räägime konfliktidest, siis ega siin poolte valikuga ju väga keeruline ei ole. Vaevalt, et keegi Toompeal mõtleb selle peale, et äkki peaks kuidagi Iraani poole hoidma selles asjas," kommenteeris Kross.

Madison: toetuse avaldamine USA-le on ainuõige samm

Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) ütles, et USA toetamine on Eesti jaoks ainuõige samm.

"Euroopa Liidust ma väga palju ei loodaks. Küll aga on Eesti puhul positiivne, et Eesti valitsusliikmed on väljendanud oma solidaarsust ja toetust Ameerika Ühendriikidega, mis pragmaatiliselt võttes on täiesti ainuõige samm. Ilmselgelt meie huvid ei kattu Prantsusmaa või Saksamaa - Euroopa Liidu juhtriikide - huvidega. Seetõttu on meie asi jägida, mida Ameerika Ühendriigid teevad Lähis-Idas, ja kui need sammud on mõistlikud ja meile vasuvõetavad, neid toetada," rääkis Madison.

"Ma arvan, et vajadusel tuleb ka resoluutsemalt väljendada oma rahulolematust Euroopa Liidu olematu välispoliitikaga ja ma arvan, et praegune suund on olnud tasakaalukas ja mõistlik," lisas ta.