Mirko Ojakivi rääkis, et lõppenud aasta ei olnud Postimehele kõige lihtsamate killast. "Aasta algas sellega, et arvamustoimetuse pikaajaline juht Neeme Korv lahkus. Mõne aja pärast siirdus poliitikasse Lauri Hussar ja lahkujaid oli veel," lausus Ojakivi.

Postimehest lahkusid veel möödunud aastal Peeter Helme, Holger Roonemaa, Indrek Lepik, Marti Aavik, Taavi Minnik, Eva-Lotta Kivi, Karl-Eduard Salumäe, Oliver Kund, Martin Laine, Mari Mets, Helen Mihelson, Henrik Ilves ja ka Merili Nikkolo.

Ojakivi tõstatas küsimuse, millest selline lahkujate hulk võib olla tingitud.

Sulev Vedleri sõnul on selgelt tegemist juhtimisprobleemiga. "Kui asi on hästi manageeritud, siis ju selliseid pereheitmisi ei toimu. Või kui nad toimuvad, siis nad toimuvad ilma suure kisa ja kärata," lausus Vedler.

Urmet Kook ütles, et Postimehe teema on saanud palju kajastust kindlasti ka sellepärast, et see huvitab ajakirjanikke endid. Ta lisas samas, et kuna Eestis on üldse vaid kolm suurt meediaorganisatsiooni - Postimees Grupp, Ekspress Grupp ja Eesti Rahvusringhääling - siis on Postimehes toimuv oluline mitte ainult ajakirjanike, vaid ka sõnavabaduse ja laiemalt demokraatia seisukohalt.

Koogiga nõustus Sulev Vedler, kes nimetas Postimeest märgilise tähtsusega väljaandeks ühiskonna mõjutamise kontekstis. Velderi sõnul on uut ja hästi toimivat meeskonda üsna raske kokku panna, sest Postimehes on käärinud juba pikemat aega. "Kui varem toimusid suured muutused juhtkonna tasemel, siis läinud aastal jõudsid need ka ajakirjanike tasemele. Selle ettevõtte sisekliima kõrvaltvaatajale tundub ikka väga-väga hull," rääkis Vedler.

Kook avaldas imestust, miks pole Postimehe omanik Margus Linnamäe kordagi avalikult sõnastanud oma positsiooni Postimehe, aga ka Eesti poliitika ja ühiskonna suhtes.

"Mina oodanuks viimastel nädalatel toimunu valguses laupäevase Postimehe vahel ilmunud aruandest lugejale mitte peatoimetaja kohusetäitja ja juhatuse esimehe olukirjeldusi, vaid Margus Linnamäe vaadet. Lõppkokkuvõttes taanduvad ju kõik need mitte ainult viimaste nädalate, vaid enam kui aasta tagasi Postimehe arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi lahkumisest alguse saanud skandaalid omanikule," rääkis Kook.

Kook lisas, et siiani on Eestis kõik suuremad väljaanded üritanud olla poliitiliselt sõltumatud, kuid muu maailma kontekstis poleks midagi imelikku, kui ka Eestis tehtaks maailmavaatelist väljaannet. Sellest tuleks aga Koogi sõnul avalikult teada anda.

"Siis on pilt selge nii Postimehes töötavatele ajakirjanikele kui ka lugejatele - ühed saavad otsustada, kas nad tahavad sellises väljaandes töötada ja teised, kas nad tahavad sellist väljaannet lugeda. Praegune olukord, kus tehakse justkui mõlemat, ei sisenda kindlustunnet ei töötajatele ega lugejatele," märkis Kook.

Mirko Ojakivi lisas, et Postimehe kehv majanduslik seis on selles mõttes halb, et see muudab toimetuse kaitsetuks. "Kui teatud meediatooted tuleks ots otsaga kokku, siis see muudaks selle asja kindlasti lihtsamaks," märkis Ojakivi.

Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu kirjutas laupäevases lehes, et oktoobri lõpus toimus debatt Postimees Grupi ligi üheksa miljoni euro suuruse kahjumi üle. Ta lisas, et Postimees Grupp plaanib kasumisse jõuda nelja aasta pärast.