Kaitseliitlane nooremveebel Heiki Magnus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et väikese poisina talle kodus Vabadussõjast eriti ei räägitud, kuna pere oli ettevaatlik, sest Nõukogude okupandid olid tapnud tema kaitseliitlasest vanaisa. Avastus, kuidas võimud Eesti ajalugu moonutasid, tuli teismeeas.

"Ma mäletan, et esimene, mis neid muljeid andis ja jagas, oli raadiojaamad Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl. Kui seda sai kuulama hakatud, siis tundus, et miks meile siin kogu aeg valetatakse," rääkis Magnus.

Naiskodukaitsja Mare Laide ütles, et tal on Vabadussõjaga side läbi oma ristiisa Ando, kes sõjas noore mehena võitles ja aastakümneid hiljem just selle pärast oma elu kaotas.

"Ta õppis Tartus ja ta läks sealt Vabadussõtta. Ta tuli sealt sõjast ära ühegi kriimuta. Ta sai selle eest teeneteristi. Kui hakkasid need Nõukogude väed meile sisse tulema, oli vaja (nende jaoks) ohtlik element ära kaotada. Ando kui koolidirektor ja eelkõige ikkagi sellepärast, et ta oli Vabadussõjas, viidi Tallinna ja vähemalt minu ema mäletamist mööda ega me rohkem temast midagi ei teagi," rääkis Laide.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Lääne abipraosti kohusetäitja Küllike Valk ütles, et sajandi eest toimunu väärib meenutamist.

"Vabadussõda, see andis meie riigile iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda ennast vabana omal maal, rääkida eesti keeles, käia ka kirikus, õppida, ennast realiseerida," ütles Valk.

2. veebruaril möödub sada aastat vabadussõjale punkti pannud Tartu rahu sõlmimisest.