"Suud puhtaks": mis saab meie laulu- ja tantsupeost?
Ehkki meil on lausa 70 000 tantsu ja laulu harrastajat, siis laulu- ja tantsupeo traditsioon ei sünni üksnes harrastajate suurest entusiasmist ja armastusest. Laulu- ja tantsukultuuri viivad edasi tantsurühmade juhendajad, koorijuhid ja muusikakollektiivide dirigendid. "Suud puhtaks" arutas, milline on meie meie koorilaulu- ja rahvatantsukultuuri tervis ning kuidas motiveerida noori juhendajaid.
Tasu, mida juhendajad saavad oma ajamahuka ja põhjalikke teadmisi nõudva töö eest, on enamasti sümboolne. Sageli juhendatakse mitut kollektiivi ning enamasti jääb tasu ühe kollektiivi juhtimise eest 50 ja 100 euro vahele. Pole ime, et 77 protsenti juhendajaid tunneb, et tasu pole vastavuses töökoormusega. Tulemuseks on noorte kõrgharidusega juhendajate nappus ja madal motivatsioon oma erialale tööle asuda. Alla 35-aastaseid on juhendajate seas vaid 15 protsenti.
XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens ütles, et kuigi kogu ühiskond vaimustub iga viie aasta tagant suure peo vaimsusest ja uhkusest, siis ei teadvustata, kuidas see uhkus sünnib ja kui palju on selle rõõmu taga tantsujuhtide ja koorijuhtide pingutust.
Rahvatantsuõpetaja ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi juhatuse liige Kadri Tiis rääkis, et olles 30 aastat olnud pidude tegemise juures, hakkab ühel hetkel tekkima väsimus ja siis tulevad nähtavale teravamad okkad.
"Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandisse ja me oleme võtnud kohustuse seda säilitada. Kui me näeme, et on teatavad ohumärgid jätkusuutlikkuse tagamisel, siis peab nendest kindlasti rääkima," märkis ta.
Koorijuht Valter Soosalu tõi välja, et tema ei kujuta seda ette, et ta vaid koorijuhi tööd teeks. "Ma juhatan kahte koori, ja see tasu, mis selle eest makstakse – see on võimatu. Nii ära elada – ma ei kujuta ette," lausus ta.
Perens märkis, et neile, kes pole koori- või tantsumaailmas sees, võib jääda mulje, et aga mis siis tegelikult katki on. "See, mida inimesed näevad laulu või tantsupeol, on selline tase nii tehniliselt kui emotsionaalselt, et seda on võimalik teha vaid haritud tantsu- ja koorijuhtide töö tulemusena. Kui me vatame enamiku tantsu- ja koorijuhtide tasu, siis me saame aru, et noored ei vali tänapäeval enam seda ametit, sest nad saavad aru, et neil pole võimalik sel alal leiba teenida," rääkis ta.
Perensi hinnangul ei ole oht mitte selles, et kollektiive jääks vähemaks, vaid koori- ja tantsujuhtide arvu kiires langemises.
"Kui meil ei ole professionaalseid koorijuhte või tantsujuhte, siis langeb kollektiivide tase ja see langeb ühel hetkel drastiliselt ja väga äkki. Kui me kujutame ette tantsu- või laulupidu, kus koorid laulavad koledasti, või tantsupidu, kus mustrid pole mustrid, siis uskuge mind, siis ka see emotsioon kaotab kõik. Koori- või tantsujuht on Eesti riigile ja rahvale üliolulise tähtsusega elukutse," rääkis ta.
Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson juhtis tähelepanu samale probleemile.
"Olen märganud, et mu kolleegid on väga aatelised inimesed, just see põlvkond, kes on toonud nüüdseks mitukümmend aastat järjest oma kollektiive peole. Nüüd on ajad lihtsalt nii palju muutunud, et need on inimesed on jõudnud üsna pensioniea lähedale ja nende jaks hakkab raugema ühel hetkel. Need noored, kes täna peol laulavad ja peaks olema uus põlvkond uusi dirigente või tantsujuhte – nemad näevad, et sellest ametist ära elada ei saa ega vali seda ametit," rääkis Jürgenson.
Jürgenson ütles, et olles koorijuhtide koolitaja, näeb ta drastilist õpilaste arvu vähenemist. "Siin ei ole vaja kaugele vaadata, et näha, et see asi on meil 10 kuni 15 aasta pärast väga nukras seisus. Meil ei jätku dirigente, kes suudaks praegusel tasemel kollektiive laulupeoks ette valmistada. Väga suur osa praegusest 800 dirigendist läheneb pensionieale," lausus ta.
Jürgensoni sõnul on ta kuulnud, et mõne väiksema kollektiivi juhendaja tunnipalk on neli eurot, ja et need koorijuhid, kes töötavad koolides muusikaõpetajana, saavad huviringi juhendamise eest poole vähem palka kui õpetajatöö eest.
Toimetaja: Marko Tooming