Josing: kallinenud on mitmed inimestele olulised kaubagrupid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Turg.
Turg. Autor/allikas: ERR

Viimase kolme kuu inflatsiooninumbreid vaadates võib öelda, et kallinenud on mitmed inimestele olulised grupid nagu mootorikütus, lihatooted ning leiva- ja saiatooted, ütles konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing.

Josing rääkis ERR-ile, et praegune majanduskasv on tulnud natuke eripärastest sektoritest. Näiteks kolmanda kvartali suure majanduskasvu taga oli viljaeksport ja head maksulaekumised.

"Kui vaadata reaalsektoreid, tööstust ja ehitust, siis seal me ikkagi näeme, et ettevõtetel on raskem turul, seal me ei räägi väga suurest eduloost," tõdes ta.

Praegune inflatsiooninumber on viimase kolme aasta madalamaid, viimasel kolmel kuul oli 12 kuu inflatsioon alla kahe protsendi. Kui vaadata nende numbrite sisse, siis tegelikult on mõned inimestele olulised grupid nagu toit ja mootorikütus Josingu sõnul kallinenud. Ta märkis, et aastatagusest on kallimad näiteks lihatooted ning leiva- ja saiatooted.

"Iga sellise hinnatõusu või -languse osas peame rääkima väga konkreetsetest põhjustest, ei saa öelda, et on üks selge trend. Lihatoodete osas kindlasti mõjutab maailmaturul toimuv, loomakatkud ühes või teises riigis mõjutavad ekspordi-impordikoguseid ja nõudlust. Sealiha hind on tõusnud ja see mõjutab ka valmistooteid," selgitas Josing.

Leiva- ja saiatoodete osas on pilt aga põnevam, sest on näha, et sortiment tõmbub Eestis kokku ja hinnad teiseltpoolt tõusevad.

Palju kõigub köögivilja hind, kuid selle kohta ütles konjunktuuriinstituudi juht, et kui Eestis on midagi tarbijale soodsat ja head osta, on need just köögiviljad. Nende hind on reeglina madal - lahtise kartuli kilogramm maksab 30 sendi ringis, porgandil 30-40 senti. Kui kartul kuue sendi võrra kallineb, ongi kohe 20-protsendiline hinnatõus.

"Põhimõtteliselt ma ei näe seal midagi traagilist tarbija jaoks, köögivili on hästi kättesaadav," tõdes ta.

Josing lisas, et väiksem hinnatõus on tarbija jaoks kergem, aga reaalmajanduse jaoks võib see kanda informatsiooni, et lähiaasta jooksul räägime majanduskasvu aeglustumisest.

Samas tõi ta välja, et Eesti hinnatase on Euroopa Liidu keskmisest veel ligi 20 protsenti odavam, nii et konvergentsiruumi on meil veel küll. Teiseks on Eestis olnud väga kiire palgakasv ja reeglina veab see ka hinnakasvu.

"Päris inflatsiooni puudumist me küll lähiaastateks ei prognoosi, enne oli probleemiks võib-olla natuke liiga kiire hinnatõus," sõnas Josing ja lisas, et praegune hinnatõus, 1,8 protsenti 12 kuuga on Eesti jaoks väga mõistlik ja sobilik.

Eesti Pank prognoosib edasiseks pigem vaoshoitud hinnatõusu

Möödunud aasta viimasel kuul olid Eesti tarbijahinnad 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Eesti Panga vanemökonomist Natalja Viilmanni sõnul tõid kõige suuremad muutused tarbijahindadesse kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ja alkoholaktsiisi odavnemise järelmõju. 

"Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt," ütles ta pressiteate vahendusel.

Vanemökonomisti sõnul näeme lähikuudel aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks.

"Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv alla kahe protsendi," lausus Viilmann.

Toimetaja: Karin Koppel, Indrek Kiisler

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: