Kolmandik Eesti tarbijatest tunnistab pettasaamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ostlejad.
Ostlejad. Autor/allikas: Jack Kurtz, ZUMAPRESS.com / Scanpix

Ligi kolmandik ehk 31 protsenti Eesti tarbijatest tunnistab, et on langenud viimase kahe aasta jooksul vähemalt ühe pettuse ohvriks. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidus üks kõige madalama pettuste tasemega riike, selgus reedel avaldatud Euroopa Komisjoni küsitluse tulemustest, kus keskmine näitaja oli 56 protsenti.

"Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid," tõdes Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru pressiteate vahendusel. Näiteks Taanis on igast kümnest tarbijast seitse saanud petta, aga Bulgaarias, kus interneti levik on oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. "Eesti on internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Selle üle on hea meel," lisas Tammaru.

Eestist madalam oli pettuste tase Ungaris (28 protsenti), Küprosel (26 protsenti) ja Bulgaarias (17 protsenti). Kõige kõrgem oli pettuste tase Taanis (69 protsenti), Iirimaal (68 protsenti) ja Ühendkuningriigis (67 protsenti).

Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites. Pettuste mõjusid hinnates tunnistas 79 protsenti, et see kahjustas neid emotsionaalselt, 24 protsenti sai rahalist kahju ning 6 protsenti sai füüsilisi kannatusi.

Pettasaanute hulgas olid nii internetis ostlejad kui ka telefonimüüjate ohvriks langenud või tavakauplustes petetud kliendid.

Uuringust selgus ka, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro.

Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL-i järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.

Uuring viidi läbi 2019. aasta augustist oktoobrini ning see hõlmas kõiki 28 EL-i liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: