Õhksoojuspump on kütteseade, mille kastikujuline aurusti paigaldatakse hoone välisküljele. Enne paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatis ning ehitusprojekt.

Tartu arhitektuuriosakonna juhataja asetäitja Signe Sariku sõnul ei pea paljud inimesed õhksoojuspumpa kütteseadmeks ja jätavad dokumendid esitamata.

"Ikkagi neid on väga palju, mis on seadustamata. Sest et temasse suhtutakse selliselt, et see on nagu pesumasin. Tulen, ostan ära, panen paika, panen saba elektrivõrku ja ongi kõik hästi," rääkis Sarik.

Seadustamata õhksoojuspump muutub tülikaks siis, kui on soov hakata kinnisvara müüma.

"Kodanik, kes on ostmas kinnisvara, võtab laenu. Siis pank seda laenutaotlust töötleb, siis leidis, et ehitisregister ei ole korras. Ehk siis õhksoojuspump kütteelemendina pole sisse kantud, siis öeldakse, et see asi tuleb korda teha. Enne näiteks laenu ei väljastatagi," rääkis kinnisvarabüroo Uus Maa müügijuht Silver Reek.

Õhksoojuspumba tagantjärele registrisse kandmine võtab aega. Reegi sõnul jääb nii müük venima.

"Kiirest tehingust siis juttu ei ole, siis võib ikka minna kuu, kaks või tüki kolmandatki ära."

Probleemi kinnitab ka Kaanon kinnisvarabüroo maakler Annemai Tuvike. "Müügiprotsess pikeneb. Kui omanik ise ei soovi seadustamist teha, siis tuleb ka lisakulu. Kui protsess on väga pikk, võib ka ostuhuviline ära kaduda, sest tal ei ole lihtsalt soovi oodata nii kaua, kuni asjad korda saavad."

Õhksoojuspump tuleb kooskõlastada ka naabritega. Signe Sariku sõnul on umbes pooled õhksoojuspumba seadustamise menetlustest sellised, kus kinnistu kaasomanik ei ole pumba paigaldamisega päri. Sellisel juhul pikeneb ka menetluse aeg.

"Inimeste ja kaasomanike seisukohad ja arvamused ning vastuseis nende paigaldamiseks ja seadustamiseks on üsna suur. Nii et meie kirjavahetused on üsna mahukad nende asjade puhul."

Seadustamata pump muutub takistuseks ka siis, kui hoonel tahetakse midagi ümber ehitada. Ka sellisel juhul peavad õhksoojuspumbal vajalikud dokumendid korras olema, et ehitusluba saada.