Ehitisregistris andmete uuendamise paanika sai aastanumbri vahetumisega läbi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Enno Raag, 1971 (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Sellest aastast kehtima hakanud nõue kanda kõik ehitised ehitisregistrisse põhjustas trahvihirmus inimeste kõnedelaviini infotelefonidele. Koos aasta vahetumisega lakkas ka kõnedevool, kusjuures trahvihirm oli alusetu.

Alates sellest aastast peavad kõik ehitised olema kantud ehitisregistrisse (EHR) ning omavalitsustel lasus kohustus need andmed korrastada. See nõue tõi turule uusi teenusepakkujaid, kes hirmutasid inimesi trahvinõudega, kui paberimajandus aastavahetuseks, mil "tõld muutub kõrvitsaks", korda ei saa. Tegelikkuses oli aga säärane hirmutamine alusetu ning riik kedagi trahvima ei tõtta. Mõningane mõju sel registriandmete korrastamisele siiski oli.

"1. jaanuar 2020 oli selgelt teatud turuosaliste poolt paanika õhutamine inimeste seas. Oleme seda infot ka kodanikele igal võimalikul juhul andnud. Jumal tänatud, et see aeg mööda sai, sest meie kasutajatugi sai pidevalt murelikke kõnesid, nii et vanem inimene oli just validoolipurgi käest ära pannud ja helistas," ütleb majandusministeeriumi (MKM) ehitisregistri tooteomanik ja e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. "Kuumad liinid jahtusid pärast 1. jaanuari maha, näiteks selle aasta jooksul on tulnud vaid üks kõne. Selle üle on tõesti rõõm, sest igal inimesel oli ju mure. Aga iga helistava inimese taga on veel kümme, kes ei helista."

Jakobson möönab, et ehitisregistri infotelefonile tuli siiski vaid murdosa kõnedest, võrreldes otse kohalikesse omavalitsustesse pöördumistega. Seetõttu koostas EHR ringkirja, mida levitas nii oma kodulehel kui kohalike omavalitsuste vahendusel ka nende lehtedel, et inimesi maha rahustada: mingit trahvipaanikat ei ole.

Ta möönab, et tegemist on skisofreenilise olukorraga: ühest küljest on riigil hea meel, kui andmekoosseis paraneb, hooned kantakse registrisse ja see omakorda aitab kohalikel omavalitsustel paremini oma investeeringuid planeerida. Näiteks kui mõnda piirkonda lisandub hulgaliselt kortereid, siis on vaja üle vaadata keskkütte- või kanalisatsioonivõrkude võimekus või vajadus. Teisalt aga ei tohi andmete korrastamine toimuda inimeste tervise hinnaga.

Väärinfo levitajateks, nagu hakkaks riik trahvima elanikke, kes oma enam kui 20-ruutmeetriseid hooneid registrisse ei kanna, olid teenusepakkujad, kes ehitus- ja planeerimisseadustiku uute nõuetega turule tekkisid. Nende nišš on pakkuda bürokraatiaga hädas inimestele paberimajanduse kordaajamise teenust. Seega oli nende huvides inimesed kaasnevate trahvidega ära hirmutada.

"Kui võtta kasutuslubade protsessi üleüldiselt, siis ei ole riigil sunnimeetmeid. Ja ei peakski olema, et kasutusload võetaks. Riik ei saa öelda kodanikule, et peate ehituse, millega alustasite, tegema lõpuni. Kodanikul võivad olla näiteks rahalised probleemid või muud sarnast," ütleb Jakobson, lisades, et erandiks on tähtajaliselt väljastatud ehituslubadega hooned.

Jakobson ütleb, et suurt kasutuslubade väljastamise hüpet selle paanikaga siiski ei kaasnenud. Mullu väljastati 18 300 kasutusluba, mis on varasematest aastatest pisut enam. Samal ajal väljastati ehituslube 27 100, mis on võrreldav varasemate aastatega.

Kui keskmiselt on kasutuslube kaks kolmandikku võrreldes ehituslubadega, siis Tallinnas ja Harjumaal on käärid väiksemad: kasutusload moodustavad üle 80 protsendi ehituslubadest. Mullu olid näitajad vastavalt 8500 kasutus- ja 11 000 ehitusluba. Jakobson põhjendab seda turu aktiivsusega: Harjumaal on kinnisvaratehingute arv võrreldes muu Eestiga palju suurem, sellega aga kaasneb omakorda vajadus eluasemelaenu võtta, kuid pangad nõuavad selleks kasutuslubade olemasolu. Ka see pani inimesi tegutsema.

"Seega riigil sunnimeetmeid pole, aga turg reguleerib end kenasti ise. Kui soovitakse kinnisvara müüa ja hoonel on kasutusluba olemas, siis see on märk, et on järgitud ehitusnõudeid ja seal on turvaline sees elada," selgitab Jakobson. "Samas pankade puhul oli meil palju probleeme hiljuti, et nõuti kasutuslube hoonetele, millel neid ei saagi olla, näiteks Nõukogude ajal ehitatud hoonetele. Sellist asja nagu kasutusluba polnudki siis olemas, hooned võeti vastu inventariseerimisaktiga."

Teisalt võib Harjumaa erisust mõjutada ka asjaolu, et seal asub palju suvilaid, millest omakorda suur osa on viimastel aastakümnetel aastaringseteks elamuteks ümber ehitatud või tehtud juurdeehitusi, mis nüüd seadustamist vajasid.

Kasutusload on nõutud hoonete puhul, mis on ehitatud pärast 1995. aastat. Eriti karmid on aga reeglid pärast 2015. aasta juulit ehitatud hoonetele, mil kehtima hakkas uus ehitusseadustik.

Jakobson möönab, et uute nõudmistega võidi vinti kohati üle keerata. Tänavu novembris peaks valmima juriidiline analüüs, mis hindab, kas kõik dokumendid, mida kasutusloa taotlejatelt nüüd nõutakse, on igas olukorras põhjendatud või võiks nõudeid kohati leevendada ja lihtsamaks muuta.

"Praegu jääb mulje, et kohati küsitakse rohkem [dokumente], aga analüüsi tulemusel oskame paremini öelda," lubab Jakobson. "Pikemas plaanis on siis kavas muuta ka ehitusseadustikku, et see oleks arusaadavam nii kodanikule kui ka muutuks kohalikule omavalitsusele mõistlikumaks. Eks tuleb leida mõistlik tasakaal turvalise ehitamise nõuete ja liigsete turupiirangute või kodanikule tekitatava bürokraatia vahel."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: