Nelja aasta eest seadis riik endale ambitsioonika eesmärgi. Seaduse järgi tuleb kõik vähemalt 20 ruutmeetrise pindalaga hooned tuleva aasta alguseks ehitisregistrisse kanda. Kõigi hoonete dokumendid kuni kasutusloani välja tuleb korda ajada. Juttu on olnud kümnetest tuhandetest hoonetest.

Riigi mure on inimesteni jõudnud ja järjekorrad kohalikes ehitusosakondades üha kasvavad. Kuid lisaks kodanikuhoolele kannustab inimesi hirm raha pärast. Nimelt levivad kuulujutud, otsekui tuleks neil, kes aasta lõpuks andmeid korda ei saa, tuhandeid eurosid trahve maksta.

"Inimesed on tulnud sageli küll selle hirmuga, et tulevad siia ja kohe on mures, et kas peab hakkama pensionist veel suuri trahve maksma. Ma ei tea, kust inimesed selle mure võtavad, aga see mure on tuntav, et inimesed trahvi hirmus ikkagi tegutsevad," ütles Tartu valla ehitusspetsialist Marten Kariste.

Tegelikult seaduses ühtegi karistust kirjas ei ole. Seda kinnitas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson.

"Kahjuks on seda paanikat just kommertsartiklite poolt üles köetud. Üks on see, et riik hakkab kohalikke omavalitsusi trahvima, kui hooned sisse ei ole kantud. See on vale. On räägitud, et riik hakkab inimesi trahvima viiesajaeurose riigilõivuga, mida on nimetatud ka trahviks. See on vale."

500 eurot riigilõivu tuleb tasuda ka praegu. Seda ainult juhul, kui hoone ehitati ilma loata ajal, mil ehitusluba tegelikult nõuti. Kusjuures pahatihti lisandub sel puhul riigilõivule veel terve rida teisi kulusid, kuni hoone ohutust kinnitava auditini välja. Aga taaskord, 2020. aasta tähtajaga sel seost ei ole.

Aga kust siis valeinfo pärineb? Võib-olla seotakse kokku meediast läbi käinud tähtaeg ja omavalitsuste võimalus trahvida neid, kelle majal pole kasutusluba. Ka siin lähtutakse reeglina tervest mõistusest ning Marten Kariste sõnul vähemalt Tartu vallas ühtegi niisugust trahvi pole määratud.

Muidugi ei tähenda trahvihirmu kadumine, et inimesed ehitisregistri ära peaks unustama, lihtsalt suurt ruttu kindlasti enne aasta lõppu asjad korda ajada tegelikult ei ole. Mingil hetkel tuleks töö ette võtta, kasvõi omavalitsuse heaks.

"Suuremas plaanis on see ikkagi planeerimise mõte, et me teaks arvestada oma küttevõrkudega, oma trassidega, teedevajadusega. Kuigi tiheasustusega aladel, kus kiiresti on vaja planeerida, on situatsioon ka oluliselt parem. Pigem on probleem üksikutes metsataludes," rääkis Kariste.

Niisiis edasi ongi küsimus, millal ja kuidas toimetada. Ehitisregister on keeruline ja inimestel võtab sellest aru saamine tublisti aega, sestap elavad praegu päris kenasti ettevõtted, kes andmeid kokku aitavad panna.

"Juhul, kui kõik dokumendid on olemas ja korras, et midagi muutma ei pea ja on ainult puhas menetlus, siis jääb ta sinna 1200 eurot pluss käibemaks. Aga selliseid hooneid me kohtame haruharva," rääkis Projektibüroo OÜ juhatuse liige Andero Mardo.

Teine võimalus on hoone projekt üles otsida, maja ka ise üle mõõta ja andmed ehitusosakonda viia. Marten Kariste ütles, et omavalitsus on sel puhul kindlasti abiks. Taavi Jakobsoni hinnangul peaks see aasta lõpu poole ka lihtsamaks muutuma. Praegu tuleb andmete esitamise teatis ära täita, välja printida ja omavalitsusse viia, et ametnik selle ise registrisse ümber trükiks. Sellist rumalat tööd võiks peagi vähemaks jääda.

"Üks selline teenus, kui inimene avastab, et tema hoone on puudu ehitisregistrist, siis ta saab täita andmete esitamise teatise, panna sinna juurde projekti näiteks ja saata see elektroonselt vallavalitsusse. Siis omavalitsus tegutseb sellega edasi. Kui on vaja, küsib lisaandmeid, kui ei ole vaja, kannab need andmed automaatselt sisse," selgitas Jakobson.

Kui palju see tegelikult tööd hõlbustab, omavalitsused veel väga kindlalt öelda ei oska, sest seni on ehitisregistri juhised ja reeglid veel päris keerulised.