Lapsi lõunal magama sundivad lasteaiad eiravad riigi kehtestatud nõudeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lasteaed.
Lasteaed. Autor/allikas: ERR

Ehkki lasteaedadele kehtivad tervisekaitsenõuded näevad ette, et suurematel lastel peab olema võimalus valida lõunaune ja muu vaikse tegevuse vahel, ei ole paljudes lasteaedades tegelikkuses unetutel lastel teist võimalust kui liikumatult voodis lamada.

Lasteaia lõunaunele kehtiva korra panevad paika koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuded, mille kehtestab määrusega sotsiaalminister. 2010. aastast kehtivate nõuete paragrahv 14 sätestab, et kuni kolmeaastasele lapsele võimaldatakse vähemalt üks kord päevane uneaeg, kuid vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.

Lapsevanemad, kelle laps lõuna ajal ei uinu, kogevad aga sageli, et tegelikkuses lasteaias alternatiive ei pakuta. Ehkki on lasteaedu, kus lubatakse unetutel vaikselt puslesid kokku panna, joonistada või raamatuid vaadata, siis palju on ka neid kohti, kus lastel kästakse voodis püsida ning mõni lapsevanem on kogenud ka ekstreemsemat lähenemist.

Viieaastase lapse ema (nimi toimetusele teada) rääkis ERR-ile, kuidas tema lapsele on lõunauni lasteaias kogu aeg probleemiks olnud, kuid lõplikult jäid lõunauned ära nelja-aastaselt. Laps ei suutnud pärast unejutu kuulamist uinuda ning õpetajad hakkasid talle diagnoose panema, oletades, et tegemist on ärevushäirega või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) algega.

"Olles ise lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, ei olnud ma sellise "diagnoosimisega" nõus ja käisime lapsega psühholoogi juures. Last uuriti, tehti vaatlus lasteaias ja peeti vestlusring õpetajatega. Kahe psühholoogi hinnangul ei olnud tegu mingi ärevushäire ega ATH algega," meenutas ema.

Psühholoogid andsid nõu, et laps võiks unejutu ära kuulata, siis 30 minutit pikutada ning pärast seda vaikselt joonistada või mängida. Nii toimis see kõik, kuni mullu sügisel vahetus lasteaias õpetaja, kelle arusaama kohaselt pidi laps kogu uneaja voodis pikali olema.

"Kuna laps voodis olles ei uinunud ja pigem keerutas ühelt küljelt teisele, võttis õpetaja kasutusele karistusmeetodi - nüüd hakkad ennast riidesse panema ja riidest lahti võtma, seda teed nii kaua, kuni väsid ja siis jääd magama! See "meetod" ka kahjuks ei toiminud. Järgime karistusmeetod oli trepist käimine - ka see ebaõnnestus," kirjeldas ema õpetaja äärmuslikuks muutunud võtteid.

Lõpuks pöördus õpetaja lapsevanemaga nõu pidamata õppenõustamist pakkuvasse Rajaleidjasse, kust otsis samal ajal nõu ka ema. Seal leiti, et viis ja pool aastat vana lapse puhul on igati normaalne ja eakohane, et ta enam ei maga. Õpetaja, kes sellise vastusega rahul ei olnud, otsustas lasteaiast lahkuda.

Äärmuslike näidete kõrval on aga palju tavalisemaid kogemusi, kus lapsel tuleb uneaeg lihtsalt ära kannatada. Tallinna kesklinna lasteaias käiva tütre ema ütles, et seal magamise osas valikuvõimalust ei ole ja laps saab pahandada isegi siis, kui magamise ajal liiga palju kaissu võetud mänguasja liigutab. Lasnamäel lasteaias käiva poja ema kirjeldas, kuidas neilgi peavad kõik lapsed kaks tundi magama ja tema pojale, kes ei uinu, on see piinarikas, sest ta loobus ka kodus lõunaunedest juba ammu.

Mure on ka neil, kelle laps vahel pika voodis lebamise järel lõpuks uinub, kuid suudab sellistel päevadel ööunne jääda alles pärast südaööd. Nii läheb sassi elurütm kogu peres, kus teiste pereliikmete töö ja kooli tõttu on vaja hilisest magamaminekust hoolimata hommikul vara ärgata.

Palju sõltub küll sellest, kui vastutulelikud ja lahenduste loomiseks valmis on konkreetse rühma õpetajad, kuid sageli toovad lasteaiad põhjuseks, mis takistab neil uneaja osas paindlik olla, ka ruumi- ja töötajatepuuduse.

Tallinna Mardi lasteaia direktor Triinu Kotkas ütles, et nende lasteaias ei ole selliseid lapsi, kes üldse ei magaks. Ka neid, kes vahel ei uinu, võib üles lugeda ainult ühe käe sõrmedel, sest enamik saabub juba kella 8 ajal ja hommikul ollakse pikalt õues, nii et lõunaks väsitakse ära.

Kui laps pole teatud aja jooksul uinunud, võetakse ta Kotkase sõnul voodist välja. Lasteaia kahest majast ühes saavad nad sel juhul teises toas rahulikke tegevusi teha, teises majas aga samas toas vaikselt mängida.

Tahtmise korral pole õpetajate- ega ruumipuudus probleemiks

Tallinnas Rõõmutarekese lasteaias on juba paar aastakümmet olnud nii, et liitrühmades, kus käivad lapsed alates kolmeaastastest kuni koolieelikuteni, magavad kolme- kuni viieaastased, koolieelikud aga mitte.

"Lõunavaheajal toimub kooliks ettevalmistus ja nii-öelda vaikne tund ka neile, kes ei maga. Muidugi on kõik kokkuleppel lapsevanemaga - igale lapsele on voodikoht tagatud, kui ta soovib magada. On kujunenud nii, et kui lapsel on õhtul rasked trennid, paluvad vanemad ta lõunal magama panna," selgitas lasteaia direktor Marika Hallikmann.

Lasteaias on magamistuba, kus magavad mitme rühma lapsed koos, kuid iga rühma õpetaja paneb oma hoolealused ise magama. Pärast laste uinumist jääb nende juurde abiõpetaja. Ärkvel olevate koolieelikutega tehakse samal ajal lisaks kooliks ettevalmistusele vahel ka muuseumitunde ja käiakse näitustel ning ühe korra kuus teeb iga rühm kogu maja koolieelikutele teaduspooltunde.

Hallikmanni sõnul on järjest rohkem lapsi, kes lõunati ei maga ning ta ei pea õigeks neid 1,5 tunniks lebama sundida. Ammugi juhul, kui lapsel tekib kohustusliku lõunaune tõttu lasteaias käimise vastu tõrge.

"Lasteaia üks eesmärk on sotsiaalsus," rõhutas ta vajadust lapsele lasteaias käimine meeldivaks muuta. "Lasteaed toetab kooliks ettevalmistust. A ja b, üks ja kaks tuleb väga kergesti, aga see, et ma suhtun alati heatahtlikult oma naabrisse ja istun tema kõrval, tuleb raskemini. Suhtlemist peame õppima."

Nii mõnigi lasteaed põhjendab kõigi laste lõunaunne paneku vajadust sellega, et vastasel juhul ei oleks õpetajatel puhkeaega ega võimalust tegevusteks ette valmistuda. Hallikmanni sõnul on see aga korralduse küsimus. Rõõmutarekeses on õpetajad tööl hommikul kella seitsmest, mil lapsi on kohal üks või paar, ning sel ajal tehakse ka päevaks ettevalmistusi.

Direktor tunnistas, et õpetajatele on see natuke tülikas ning lasteaial on keerulisem teha infotunde või sisekoolitusi, kuid nende lasteaias on sellisel puhul appi tulnud kas mõni lapsevanem või õpetajaabi, kes koosoleku ajal koolieelikutega tegelemise enda peale võtab.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Anne Targem ütles, et nemad on saanud lasteaia lõunaune teemal üksikuid kaebusi. Probleemiks on olnud nii see, et laps ei maga ja peab voodis tegevusetult lamama, kui ka see, et rühmas on rahutu laps, kes ei lase rühmakaaslastel magada ja rühma personal ei oska ega suuda olukorda lahendada. 

Lasteaedade juhtidelt saadud info põhjal ütles Targem, et valdavalt lähevad puhkeaja alguses voodisse kõik lapsed ja kuulavad unejutu ära. Lapsed, kes magama ei jää, saavad vaikselt voodist välja tulla ja võivad vaiksete tegevustega tegelda, ilma et teisi segaks. Ta viitas ka määrusele, mille kohaselt tuleb lastele sellist valikuvõimalust pakkuda.

"Järjest enam arvestavad lasteaiad lapse sooviga uinaku asemel vaikselt tegutseda ja on üha leidlikumad laste puhkeaja sisustamisel," lisas Targem.

Õiguskantsler: isegi ühe mittemagaja õigustega tuleb arvestada

Haridusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov ütles, et üldiselt määratakse puhkeaja veetmise võimaluste tingimused ja kord lasteaia kodukorras, mille kinnitab hoolekogu, kuhu kuuluvad lastevanemate esindajad. Kodukorras võib aed täpsemalt selgitada, mida mõeldakse "muu vaikse tegevuse" all.

"Palju on siiski ka lasteaedu, kes võimaldavad lastele mitmekülgsemaid valikuid vaikse puhkeaja sisustamiseks. Kui lasteaed selliseid võimalusi ei paku, saab lapsevanem tõstatada teema hoolekogus. Lapsevanemal on võimalus suhelda lasteaiaga, et leida koostöös parim lahendus, mis peaks silmas laste heaolu. Oluline on leida kõigile osapooltele sobiv puhkamise viis, sest lapse arengu seisukohast on sobiliku puhkeaja võimaldamine väga oluline," lausus ta.

Lasteaia lõunaune kohta on oma seisukoha välja kujundanud ka õiguskantsler Ülle Madise. Möödunud aasta juunis teatas ta lasteaiale, kus käivale nelja-aastasele lapsele ei võimaldatud lõunauinaku ajal muud vaikset tegevust, et isegi siis, kui lasteaias ei soovi lõuna ajal magada ainult üks laps, tuleb tema õigustega arvestada.

Õiguskantsler leidis, et kui vanem soovib, et tema laps saaks uinaku asemel midagi vaikselt teha, peab lasteaed seda lubama. Niisuguse võimaluse peab lapsele andma ka siis, kui seda on ruumipuuduse tõttu keeruline korraldada.

"Vaikselt voodis lebamise kohustus ei anna lapsele võimalust valida muud vaikset tegevust. Selline nõue ei arvesta lapse heaoluga. Loomulikult peab laps lõunauinakuks ettenähtud ajal tegutsema vaikselt, nii et ta teisi ei segaks. Ka teistel lastel on õigus puhkeajale," lisas ta.

Seejuures juhtis ta tähelepanu ka asjaolule, et seda, kas lapsed peavad lasteaias puhkeajal magama või mitte, ei saa hinnata hoolekogu või rühma vanemad - otsus tuleb teha lasteaia ja lapsevanema koostöös iga lapse kohta eraldi.

Nii Tallinna haridusameti kui haridusministeeriumi esindaja nõustusid, et lapse lõunauni ei saa olla hoolekogu otsustada - võtmekoht on lapsevanema ja lasteaia koostöös ning lasteaed peab tegema otsuse, lähtudes konkreetse lapse arengust ja toevajadustest ning lasteaias oleku ajast.

"Sealjuures ei saa hoolekogu tegeleda iga detailse üksikjuhtumiga, vaid saab tegeleda üldisemate printsiipidega. Küll aga saab hoolekogu seista üldisema lapsevanemate seisukoha eest ja teha vastavaid ettepanekuid lasteaia direktorile ja pidajale lasteaia tegevuse paremaks korraldamiseks," märkis Dubolazov.

Ruumide ja personaliküsimuse lahendamine on tema sõnul lasteaia juhi ja pidaja pädevuses.

Kuna lasteaialaste lõunaund reguleerivad sotsiaalministeeriumi määrused, teeb nende üle järelevalvet terviseamet ja Dubolazovi sõnul saab probleemide korral ka ameti poole pöörduda.

Kasvatusteadlane: unerütmi muutumise kiirus on äärmiselt individuaalne

Kasvatusteadlane Siiri-Liisi Kraav ütles, et vanemad on häiritud lasteaia päevaune nõudmisest tavaliselt kahel põhjusel. Esiteks rikub lapse magamine lasteaias ära õhtuse uinumise ja kogu perekonna öörahu. Teiseks kurdab laps vanematele, et ei taha magada ja ei taha seetõttu isegi lasteaeda minna.

"Mõnikord hakkab teatud perioodil saama siis ka seletamatuid valusid ja hädasid enne lasteaeda minekut," tõi ta näite.

Kraav viitas ka uuringule, mille kohaselt on lapse lõunaunevajaduse taandumine tähtis arenguetapp, mida võiks võrrelda kõndima või rääkima õppimisega ja mille puhul tuleb arvesse võtta individuaalseid vajadusi.

Kui probleemiks on see, et päevauni rikub ööuned, siis väidetakse Kraavi sõnul, et seda ei peaks koolieelses eas juhtuma, kui ärkamise ja järgmise uneaja vahele jääb vähemalt viis tundi. Teisisõnu, kui peres pannakse lapsed magama kell kaheksa õhtul, siis kell kolm peaks laps olema juba ärganud. Ta lisas, et see võib siiski olla liiga üldistatud arvutus.

"Koolieelses eas toimub lapse unerütmis suur muutus - koolimineku ajaks on suurem osa lapsi valmis magama ainult ööune ega vaja enam und päeval. Iseenesest mõista ei toimu see muutus lapses kolme suvekuu jooksul, mis eelnevad esimesele klassile. Muutus toimub järk-järgult koolile eelnevate aastate jooksul," selgitas ta ja lisas, et päevaune lühenemise võrra pikeneb ööuni.

On päevi, mil laps veel vajab ja tahab und, aga ka päevi, mil mitte. Unerütmi muutumise kiirus on aga kasvatusteadlase sõnul äärmiselt individuaalne: mõni laps on juba kolmeaastaselt valmis magama öösel rohkem ja olema päeval üleval, teine vajab veel algklassides pärast koolipäeva väikest uinakut. Koolieeliku ööpäevane unevajadus on 10-13 tundi, esimeste klasside õpilasel 10-11 tundi. 

Kraav tõi välja veel ühe võimaliku põhjuse, miks lapsed ei taha lasteaias magada. Nimelt teeb magamaminek lapse rohkem psühholoogiliselt haavatavaks kui ärkvel toimetamine. Keskkonnas, kus inimene ei tunne ennast täiesti turvaliselt, ei taha ta magada.

"Igaüks võib ise selle üle mõelda, kui suure rõõmuga läheks ta oma kolleegidega seltsis kontori nurka uinakut pidama. Pigem vist eelistaks töö kähku ära teha ja koju magama minna. Kui küsimus on selles, siis tasub lasteaias mõelda hoolega, kuidas luua keskkond, kus igal lapsel on nii hea ja turvaline olla, et seal võib ka magada," soovitas ta.

Mida suuremate lastega on tegemist, seda rohkem on rühmas neid, kes ei vaja tingimata enam päevaund. Lasteaias peaks Kraavi sõnul olema kogu päev liigendatud selliselt, et aktiivsed tegevused vahelduvad rahulikumatega ning vaikne tund, kus magada soovijad saavad seda teha, on samuti kindlasti vajalik.

Kellel sel päeva und ei tule, võiksid siis pärast jutu kuulamist ja väikest puhkust hakata tasakesi mängima või raamatuid vaatama, pakkus kasvatusteadlane välja.  

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: