2018. aastal kutsuti kokku ligi paarikümnest alushariduse spetsialistist koosnev töögrupp, kes pidi nüüdisajastama üle kümne aasta kehtinud lasteaia riiklikku õppekava. Töögrupp lõpetas töö eelmise aasta kevadel.

Pool aastat hiljem saatis ministeerium laiali õppekava tööversiooni, mille oli loonud hoopis teine töörühm, kuhu kuulusid küll hariduse, aga mitte alushariduse spetsialistid. Nende sulest valminud uus tööversioon üllatas paljusid lasteaednikke oma vanameelsusega ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud saatsid oma rahulolematust väljendava pöördumise ka ministeeriumile.

Seepeale pani haridusministeerium kokku kolmanda töörühma, mis koosneb esimese ja teise töörühma esindajatest ning proovib kaasa võtta eelmiste töörühmade töö tulemusest kõige väärtuslikuma osa, et selle pinnalt alushariduse õppekava kolmas ja lõplik tööversioon luua.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles ERR-ile, et protsessi juhib asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, töökoosolekuid on olnud ja töö käib, kuid tulemustest on veel vara rääkida.

"Hetkel tehakse kaht alushariduse olulist dokumenti paralleelselt: alushariduse seadust ja alushariduse õppekava ehk lasteaia riiklikku õppekava. See viimane on seaduse rakendusakt. Mis ajakavasse puutub, siis seadusega peaksime vahefinišisse, et mitte öelda päris finišisse jõudma märtsis ja maiks peaks valmima õppekava. See tuleb hiljem, kuna peab olema seadusega harmoonilises kooskõlas," selgitas Kurm.

Millal uus õppekava ja alushariduse seadus jõustuvad, ei osanud ta öelda, sest ees ootavad veel kooskõlastusring, laekunud arvamuste läbi arutamine ja arvestamine ning siis saab sellega edasi valitsusse minna.

"Ega viivitusi plaanis ei ole," lisas Kurm.

Vinter-Nemvalts on varem öelnud, et uue õppekava koostamisel võetakse kindlasti arvesse kogu saadud tagasisidet ning et uue õppekava lasteaedadesse jõudmiseks kulub vähemalt aasta.