Tallinnas avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskus
Tallinnas avati reedel uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone, mis alates sellest aastast tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäevaringselt Balti riikide õhuruumi puutumatuse.
Varem Leedus, Karmelavas asunud mitme riigi kontrolli- ja ettekandekeskuse (ing k Control and Reporting Centre - CRC) ülesanded võtsid selle aasta alguses rotatsiooni korras üle kolme riigi rahvuslikud juhtimiskeskused.
Uus kontseptsioon tagab õhuruumi seire ja kontrolli pideva toimimise ning täiendava hukukindluse, mis tähendab, et kui ühe juhtimiskeskusega peaks midagi juhtuma, siis on kaks ülejäänud keskust võimelised väga lühikese etteteatamisega funktsioonide täitmise üle võtma.
Kõik kolm kontrolli- ja ettekandekeskust teostavad vahetustega ööpäevaringselt vastavatel territooriumidel õhuseiret, vajadusel sihitavad NATO õhuturbe hävitajaid ja vahetavad lennundusalast teavet.
Keskuses valmistutakse kasutama NATO õhuoperatsioonide juhtimissüsteemi, mis lihtsustab õhu- ja raketikaitset ka kriisi ja sõja ajal. Rahuajal tuvastatakse võõraid lennukeid, sõjaajal võib õhutõrje need alla lasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Praegu puudub poliitiline otsus õhuturbelt õhutõrjele üleminekuks.
"Väga palju on juba tehtud USA-s. Ameerika kongress on korduvalt viidanud sellele, et selles suunas tuleb liikuma hakata. See on oluline, sest selline koostöö nõuab sõjalist abi, finantsabi. Need on kallid süsteemid. Kõike ei jõua me ise hankida," rääkis kaitseminister Jüri Luik.
USA on arendanud Ämari lennubaasi. USA ja teised NATO riigid on toonud Eestisse õhutõrje raketikomplekse koostööharjutusteks Eesti õhuväega, käsitletud on ka ühendusvõimalusi õhuoperatsioonide juhtimiskeskusega Ämaris. Uue keskuse peaülesanne on ühildada meie õhupilt NATO omaga, et kõik aru saaks, mis õhus toimub ja kes lendab.
"Õhutõrjeüksustel on vaja õhupilti. Tunnustatud õhupilti ehk selle pildi alusel saab teha vahet, kes on oma, kes on võõras, et ei lastaks alla omasid lennuvahendeid. Siin on tulemas õppused Kevadtorm, kui meie merel seilavad laevad, millel on õhutõrjevõimekus, või kui tulevad siia õhutõrjeüksused," rääkis õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk.
Eestil puuduvad rannakaitse- ja kesk- ning kaugmaa õhutõrjesüsteemid.
Luik ütles, et Läti ja Leeduga on arutatud muu hulgas ka õhukaitserakettide ühishanget. "Meil on tegelikult leedukate ja lätlastega ühine hankegrupp, mis pidevalt vaatab läbi võimalikke ühishankeid. Me oleme seda ka nendega arutanud. Eesti ei ole praegu sellist otsust teinud puhtalt finantsilistel kaalutlustel," rääkis Luik.
Leedu on ostnud Norra keskmaa õhutõrjeraketid NASAMS, mis saabuvad kohale kevadel.
BALTNET on Balti riikide ühine õhuseiresüsteem. 1998. aastal alanud projekti eesmärk on tuvastada, vaadelda ja kontrollida Balti regiooni õhuruumi lennuliiklust. BALTNET-i struktuuri muudatus ja Karmelava mitmeriigilise kontrolli- ja ettekandekeskuse sulgemise otsus tehti 2018. aasta 24. mail toimunud kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumisel Klaipedas.
Toimetaja: Merili Nael