Kliimamuutused, looduskeskkonna hävimine ja tehnoloogia areng on viimaste aastate jooksul leidnud rahvusvahelise üldsuse seas enneolematut vastukaja. Kuid teha on veel palju. Kuna tööstus muutub järjest keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks, muutub miljonite eurooplaste tööelu. Vananev rahvastik ja eluea pikenemine panevad proovile ka tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid.

Tänased sotsiaalnäitajad on head – Euroopa Liidu töötus on kõigi aegade madalaim ning viimase kümne aasta jooksul on vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest pääsenud seitse miljonit inimest. Erinevused aga püsivad ja paljudel on endiselt raskusi, et majanduslikult toime tulla.

Kõigil lastel ja noortel ei ole võimalik saada kvaliteetset haridust või tervishoiuteenuseid. Naised on töökohtadel endiselt alaesindatud ja nende karjäär on palju killustatum. Ka soolise palgalõhe kaotamisest oleme veel kaugel.  Eestis palgalõhe küll väheneb, kuid on endiselt Euroopa Liidu riikidest suurim. Eurostati 2017. aastaandmetel on Eestis soolinepalgalõhe 25,6 protsenti, mis on Euroopa Liidu keskmisest (16 protsenti) märksakõrgem. 

Sotsiaalõiguste sammas

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni Euroopa rohelise kokkuleppega on Euroopa välja öelnud soovi saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. See üleminek loob uusi ärivõimalusi, ent me peame muutma ka oma tootmis- ja tarbimisharjumusi ning seda, kuidas me liigume ja mida me sööme. See tähendab uusi innovaatilisi ja konkurentsivõimelisi tootmisharusid, uusi elatise teenimise viise ja uute oskuste väljakujundamist.

Samal ajal toob tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtt kaasa paljude elukutsete muutumise või isegi kadumise. Veebi vahendusel töötamine ja juhutöömajandus juba lõhuvad paljusid ärimudeleid. Sellises uues töömaailmas peab sotsiaalkaitse olema tagatud ka – ning eriti just – neile, kes töötavad ebakindlatel töökohtadel.

Nii EL-i kui ka liikmesriikide tasandil on vaja tegutseda selle nimel, et tulevane tööjõud saaks välja kujuneda. Peame tagama, et kõigil EL-i töötajatel oleksid vahendid, et kasutada ära võimalusi ja tulla toime üleminekuraskustega. Tuleviku innovaatiline ja kaasav sotsiaalne turumajandus peab keskenduma inimestele ning pakkuma kvaliteetseid töökohti, kus makstakse korralikku palka. Selleks on eeskätt vajapakkuda ümber- ja täiendõppe võimalusi. Euroopa Liit ei tohi kõrvale jätta ühtegi inimest, piirkonda ega riiki.

Uus Euroopa Komisjon, kes astus ametisse detsembris, on juba kaardistanud valdkonnad, kus EL-i tasandi meetmed on hädavajalikud, kuid ainult sellest ei piisa. Kui EL-i institutsioonid ja juhid 2017. aasta novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba teatavaks tegid, lubasid nad seada õigluse igapäevaelu keskpunkti. Samba 20 õigusest ja põhimõttest koosneva paketiga soovitakse luua kõigile võrdsed võimalused, töökohad ja õiglased töötingimused ning tagada sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Nüüd peame need lubadused täitma.

Euroopa Komisjon algatas äsja arutelu kõigi EL-i liikmesriikide, piirkondade ja sotsiaalpartneritega, et küsida nende arvamust edasise tegevuse kohta ja kutsuda neid üles EL-i sotsiaalsamba väärtusi omaks võtma. Selle arutelu tulemusi kasutatakse sotsiaalsamba rakendamise tegevuskava ettevalmistamisel.

Euroopa miinimumpalk 

Alustame aruteluga Euroopa miinimumpalga põhimõtete üle. Kõik töötajad peavad saama õiglast palka, mis võimaldab inimväärse elatustaseme. Liiga paljud töötavad inimesed EL-is langevad vaesusse. Näiteks oli Eestis 2017. aastal täiskohaga töötajatest vaesusriskis kaheksa protsenti (EL-i keskmine 7,7 protsenti) ning osalise tööajaga töötajatest 18,4 protsenti (EL-i keskmine 15,6 protsenti).

Vaesusriski leevendamiseks peame leidma ühise aluse, mis toetaks kõrgeid palgakujunduse standardeid ning soodustaks järkjärgulist majanduslikku ja sotsiaalset ühtlustumist EL-is, tugevdaks kollektiivläbirääkimiste süsteeme ja austaks sotsiaalpartnerite autonoomiat. Kõigis ettepanekutes tuleks kajastada seda, et miinimumpalgad tuleks kehtestada vastavalt riiklikele traditsioonidele kas kollektiivlepingute või õigusnormidega.

Hiljutised sündmused on selgelt näidanud, et ülemaailmsed probleemid on liiga tõsised, et nendega üksi hakkama saada. Sama kehtib ka tööturgude tuleviku puhul ja selle kohta, kuidas tööturud saavad kaasa aidata konkurentsivõimelise, kestliku ja õiglase Euroopa arengule. Peame jätkuvalt püüdlema kõrgeimate standardite poole, nii et kõik eurooplased saaksid elada oma elu väärikalt.