Eesti kulutab suhteliselt palju kaitsele, aga vähe sotsiaalkaitsele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Liidu riikide sotsiaalkulude osakaal SKP-st.
Euroopa Liidu riikide sotsiaalkulude osakaal SKP-st. Autor/allikas: Eurostat

Eesti on oma sotsiaalkaitse kulude osakaalult sisemajanduse koguprodukti (SKP) Euroopa Liidu tagumises kolmandikus, kaitsekuludelt aga esikolmikus, selgub Eurostati 2018. aasta andmetest.

Eesti valitsemissekori kogukulu oli 2018. aastal 39,1 protsenti SKP-st, sellest madalam oli see Iirimaal (25,4 protsenti), Leedus (34,0), Rumeenias (34,9), Bulgaarias (36,5), Maltal (36,6) ja Lätis (38,5). Euroopa Liidu 28 riigi keskmine oli 45,8 protsenti, euroala keskmine 47 protsenti, selgub EL-i statistikaameti avaldatud andmetest. Kõige kõrgem valitsemissektori kogukulu suhtarvuna SKP-sse oli Prantsusmaal - 56 protsenti, sellele järgnesid Soome 53,1 protsendiga, Belgia (52,1), Rootsi (49,8), Austria (48,6 protsenti).

Eesti kaitsekulud moodustasid 2018. aastal 2 protsenti SKP-st, sama suured olid need Kreekas, Läti kaitsekulud olid üle-eelmisel aastal 2,1 protsenti. Euroopa Liidu keskmine oli 1,7 protsenti, kõige madalamad olid need Iirimaal (0,3 protsenti SKP-st), Luksemburgis (0,5), Maltal (0,5) ja Austrias (0,6 protsenti SKP-st).

Sotsiaalkaitse kuludeks eraldasid EL-i 28 riiki keskmiselt 18,6 protsenti SKP-st, Eesti näitaja oli 13 protsenti. Kõrgeimad sotsiaalkulutuste tasemed olid Soomes (24,1 protsenti SKP-st), Prantsusmaal (23,9 protsenti), Taanis (21,9), Itaalias (20,8), Austrias (20,1), kõige madalamad aga Iirimaal (9,0 protsenti SKP-st), Maltal (10,9) Lätis ja Rumeenias (mõlemal 11,6), Bulgaarias ja Tšehhis (mõlemas 12,0), Leedus (12,1) ja Küprosel (12,5 protsenti).

Sotsiaalkulude valdkonnas kulutas Eesti haigus- ja puudetoetusteks 2,1 protsenti SKP-st (EL-i keskmine 2,7), pensionidele 6,7 protsenti SKP-st (EL-is keskmiselt 10,1), perede- ja lastepoliitikale 2,7 protsenti SKP-st (EL-is keskiselt 1,7), tööhõiveteenustele 1,2 (EL-i keskmine sama) ja muudele sotsiaalkuludele 0,3 protsenti SKP-st (EL-is keskmiselt 1,7 protsenti).

Eesti kulutab ka tervishoiule Euroopa Liidu keskmisest vähem - 5,1 protsenti SKP-st, samas kui EL-i keskmine on 7,1 protsenti.

Küll aga on Eesti kulutused haridusele üle EL-i keskmise (4,7 protsenti SKP-st) - Eesti panustas tunamullu haridusse 6,2 protsenti SKP-st, meiega suhteliselt sama palju kulutas Belgia ning rohkem ainult Rootsi - 6,9 protsenti SKP-st.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: