Eesti välispoliitika on Euroopa Liidu tasandil mõjukas, kuid mitte kõikides valdkondades. Seni on Eesti tuntud kui Venemaa-asjatundja, kelle arvamust arvestab kindlalt Läti, Leedu, Poola ja Rootsi. Teiste riikide jaoks oleme me kuulatavad, aga kui suurt mõju avaldame, on iseküsimus, vahendas "Välisilm".

Teine valdkond, kus Eestiga arvestatakse, on Euroopa Liidu idapartnerlus, eelkõige Ukraina, Moldova ja Gruusia küsimuses. Positiivse hinnangu on saanud ka lähinaabritega koostöö.

Murenoote toob sisse uue valitsuse lähenemine Ungarile ja Poolale. Tihedam suhtlemine nende kahega võib murendada raporti ühe kaasautori Josef Janningu hinnangul Eesti positiivset kuvandit.

"Osa Varssavis ja Budapestis algatatud initsiatiive on suunatud oma positsiooni parendamisele konfliktis teiste liikmesriikide ja EL-i institutsioonidega. Küsimus Eestile on, kas me tahame muutuda osaks sellest konfliktist või on meie huvid paremini kaitstud, kui oleme sellest konfliktist eemal? /.../ Tundub, et käib mõttemäng, et kas me ei võiks ka olla tüütud, sest sellega teised on saanud tähelepanu. Usun, et Eesti huvide ja tüütuse potentsiaal on erinev," rääkis Janning.

Tema sõnul on Poola ja Ungari suutnud pälvida palju tähelepanu, kuid küsitav on sellise jonni ajamise edukus.

Eesti välisministeeriumi kantsleri Rainer Saksa sõnul ei ole tajutav, et Eesti joonistuks välja potentsiaalse õhkkonna lõhkujana. Visegradi riikidega on lävitud 1990. aastatest pidevalt ning sellist suhtumist, et me ei räägi Euroopa Liidus kellegagi, ei kavatse Eesti endale kindlasti võtta.

"Poolaga on väga hea ja viljakas koostöö, sest meil on ühised julgeolekuküsimused lahendada ja samuti on energeetikaalane koostöö Poolaga tihe. Ungariga on meil traditsiooniliselt väga tugevad kultuurikontaktid. Selle tõttu, et neil on erimeelsusi Euroopa Komisjoni või teiste liikmesriikidega, arvan, et me ei peaks neid sidemeid katkestama," rääkis Saks.

Raportis tunnustatakse Eesti mõju Euroopa Liidu Venemaa- ja idapartnerluspoliitikale, aga avaldatakse muret selle üle, mis siis saab, kui toimub Brexit ning kas Eesti hääl on piisavalt kuuldav Prantsusmaal ja Saksamaal. Välisministeerium siin mingit probleemi veel ei näe.

"Meie suhe Saksamaa ja Prantsusmaaga ei alga ju nüüd, kui Suurbritannia on lahkunud. See on aastakümneid kestnud tihe ja mitmekülgne suhe mõlemaga. Saksamaal ja Prantsusmaal asuvad saatkonnad läbivad käesoleval aastal hindamisprotsessi kõigie nende poliitikate suunal, mida me teostame, ja kui tuvastame lünki, mida vaja täita näiteks inimeste suunal, siis seda me püüame võimaluste piires teha," kommenteeris välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu.

Janningu sõnul võiks Eesti püüda Saksamaa tähelepanu sellega, kui liigub lähemale Skandinaaviale.

"Prantsusmaa eriti ei keskendu Põhjalale või Põhja- ja Ida-Euroopale. Eesti on fookusest väljas. Saksamaa on rohkem keskendunud, kuid samas lähenetakse neile igast Euroopa nurgast. Seega on palju müra, millest Eesti peab läbi liikuma. Minu arvates strateegia, millega püüelda Saksamaa tähelepanu ja see oleks Eesti huvides, oleks tugevdada Skandinaaviaga sidet," ütles ta.

Janning läheb oma ideega veelgi kaugemale ja pakub, et Eesti võiks Euroopa Liidus haarata laiapõhjalise koalitsiooni eestvedaja rolli, mis tasakaalustaks ajaloolist Saksamaa-Prantsusmaa tandemit.

"Selles suhtes oleks hea koos töötada Austria, Belgiaga, sest neil pole samasuguseid eelistusi, millega seostatakse Põhja- ja Ida-Euroopat. Oleks huvitav näha iirlasi või portugallasi seal, et signaliseerida teistele liikmesriikidele, et näidata, et kui milleski kokku lepitakse, siis see sisaldab eripalgelist tingimuste, positsioonide ja huvide paketti ning teil oleks lihtsam sellega liituda, sest juba on leitud kompromiss," arutles Janning.

"See kõlab väga ilusasti, aga see tähendaks, et praktiliselt pool Euroopa Liitu moodustaks konsensusliku survegrupi, mida ma väga hästi ei usu, et juhtub. Euroopa Liit ei ole niimoodi disainitud, et see eeldaks regionaalset formaati, milles lepitakse omavahel kokku ja üritatakse seda tahet siis läbi suruda. Loomulikult konsulteerimine ja koostöö Põhja- ja Baltimaade vahel on kindlasti meie jaoks suur prioriteet, kuna oleme sel aastal Põhjamaade ja Baltimaade koostöö koordinaator. Ja kui vaadata, kas seda gruppi suurendada, siis selle eelduseks oleks teatud ühine arusaam poliitikatest ja mõlema soov konsulteerida. Kui Iirimaa ja Portugal ja ehk ka Benelux soovivad tihedat koostööd, siis nad peavad seda ka väljendama," kommenteeris Saks.

Eesti välisministeerium koostab praegu ka välispoliitika arengukava aastani 2030, millega enne kinnitamist valitsuses tutvuvad lähiajal riigikogu väliskomisjoni liikmed.